Eesti Meediaettevõtete liit esitas eelmisel nädalal kaebuse, mille keskmes on väide, et ERR on saanud ebaseaduslikku riigiabi. Kaebuse keskmes on kolm väidet:

• ERR loob oma veebiväljaandes uudissisu, mida ta avaliku teenuse osutajana ei peaks tegema, kuna see konkureerib meediaturul erameediaga.
• ERR konkureerib erameediaga meelelahutussisu loomisel portaalis menu.err.ee ja voogedastuskeskkonnas Jupiter.
• ERR ei peaks saama riigieelarvelisi vahendeid spordiülekannete õiguste ostmise rahastamiseks.

Kõik need väited on korraga nii tõestatavad kui ka ümber lükatavad peamiselt selle kaudu, kuidas tõlgendada Eesti Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvi, mille kohaselt on ERRil ülesanne toota tele- ja raadioprogramme ning teha nende sisu mõistlikus mahus kättesaadavaks elektroonilisel kujul, sh arhiivina (vt ERH § 5).

Kui kaebusest esile toodud kolmas punkt, mis puudutab spordiülekannete rahastamist, vajab põhimõttelist seisukohavõttu poliitikakujundamise tasandil, siis kahe esimese punkti puhul on võimalik vähemalt osaliselt seda etteheidet ka mõõta. Täpsemalt on võimalik mõõta näiteks seda, kui palju originaaluudiseid ilmub ERRi uudisteportaalis ning meelelahutusportaalis Menu.

Just sellest probleemipüstitusest lähtus ka siinne väikesemahuline sisuanalüüs. Konstrueeritud nädala põhimõttel analüüsiti 924 artiklit, vaadates kui palju ilmub ERRi veebi alamportaalides ajakirjanike originaallugusid võrdluses ERRi teistest programmidest, muudest ajakirjandusväljaannetest või muudest allikatest vahendatud infoga.

Kõige enam originaallugusid on spordiportaalis, mis aga tuleneb mõnevõrra spordi kui valdkonna eripärast. Nimelt esitavad spordiuudised tulemusi või uudiseid ilma viiteta, kust see info on tulnud. Kui toimub jalgpallimatš, siis selle vaatamise tulemusena kirja pandud lugu on originaallugu. Samuti on muude spordialade vahendatud tulemused siinses analüüsis kirjas originaalloona, kuna teksti põhjal ei ole võimalik eristada, kust info on pärit ning milline on olnud ajakirjaniku tööpanus sellesse.

Uudisteportaalis ilmunud 356 loost oli ajakirjaniku originaallugusid ehk artikleid, mis valminud reporteritöö tulemusena 62, mis teeb kokku 6,7 protsenti ERRi uudisteportaalis ilmunuist. Need, vähem kui seitse protsenti lugudest ongi need, mida Eesti Meediaettevõtete Liit toob välja kui ebaseadusliku riigiabiga tehtuid ja mis pakuvad konkurentsi erameediale.

Ülejäänud lood, nagu võib näha eeltoodud jooniselt, on kas ERRi muude programmide saadete refereeringud (13,4%), viidatud mõnest teisest meediaväljaandest (11,8%) sotsiaalmeediast või pressiteatest (6,6%).

Kultuuriportaalis ilmuvad originaallood on sageli arvustused kaasautoritelt. Covid-19 kriisi ajal vahendas kultuur omalugudena ka filmisoovitusi. ERRi teistest programmidest refereeritakse näiteks kultuurisaadet "OP" või siis kultuuriga seonduvaid teemasid "Terevisioonist" ja "Ringvaatest". Samuti avaldab ERRi kultuuriportaal kultuuriväljaannete Sirp, Müürileht, Looming jt sisuülevaateid.

Nii nagu kultuuriportaaliski kergitab ka arvamusportaali originaallugude osakaalu välisautorite panus. Arvamusportaali puhul ongi enamik lugudest väliste autorite arvamuslood, mida võib arvamustoimetajale saata igaüks. Samuti avalduvad arvamusportaalis Vikerraadio päevakommentaarina eetris olnud arvamuslood.

ERRi teadusportaali Novaator toimetajate originaallood moodustasid kogu ERRi veebiväljaande lugudest 1,6 protsenti.

Meelelahutusportaali sisu moodustab enamuses ERRi teiste programmide meelelahutussisu ümberkirjutused või vahendatud info teistest meelelahutusväljaannetest. See sarnaneb olukorraga, mis on Soomes. Soome rahvusringhäälingule on tõukuvalt ebaseadusliku riigiabi süüdistusest tehtud reegel, et veebis tohib tekstiliselt esitada vaid seda sisu, mis laiendab raadio- ja teleprogrammides eetris olnut. Portaalis Menu ilmuv on täpselt see – ERRi tele- ja raadiosaadetes olnud info vahendamine. Ajakirjaniku loodud originaalsisu seal peaaegu puudub - kogu ERRi portaalis ilmunust oli seda 0,5 protsenti.

Mõne veebis esitatud tekstiloo puhul võib jääda mulje justkui tegu olekski vaid veebi jaoks kirjutatud originaalartikliga. Tegelikkuses on aga sama teema käsitletud raadiouudistes ning vahel ka õhtuses "Aktuaalses kaameras". Veebis on lugu lihtsalt operatiivsuse mõttes ilmunud kõige esimesena. Selline lugu sai analüüsi tarvis kodeeritud kui veebilugu, mis on refereeritud raadio- või teleuudistest, kuivõrd ajakirjanik ongi töötanud korraga kahe või kolme kanali jaoks.

ERRi veebis on ka automatiseeritud töövoog, mis avaldab automaatselt veebikeskkonnas tele- ja raadiouudiste lood. Siinne analüüs hõlmas ka neid, kategoriseerides need veebi mõttes ERRi sisu refereeringuteks. Ühtekokku oli neid valimis 135.

Siinne uuring vaatas üht aspekti mitmest, mida Eesti Meediaettevõtete Liit oma kaebuses esile tõi. Kindlasti saab ka selles aspektis põhjalikumalt süveneda riigiabi lubatavuse või keelatavuse puhul detailidesse töökorralduses ehk näiteks analüüsida andmeid kui palju kellegi tööajast ja ühes sellega ka palgast millise tegevuse jaoks täpselt kulub. Või analüüsida, mitu lugeja klikki ehk klõpsu need ERRi uudisteportaalid erameedialt ära võtsid. Küllap seda ka uuritakse Eesti Meediaettevõtete Liidu kaebuse arutamisel.

Kuidas analüüs valmis?
Konstrueeritud nädala põhimõttel valiti välja seitse päeva, millest võeti kõik lood, mis sel päeval olid ERR.ee lehel ilmunud. Konstrueeritud nädala põhimõte vajab ehk veidi selgitamist. See tähendab, et kokku pannakse seitse päeva, millest iga päev on valitud kuuajase vahega, et vältida aktuaalses kajastamises olevate teemade või esitusvormide üleesindatust. Lihtsamalt öeldes kuulusid valimisse jaanuari esimese nädala esmaspäev (6. jaanuar), sellest kuu aega hiljem veebruarist teisipäev (11. veebruar), seejärel kolmapäeva sellest kuu aega hilisemast märtsist jne. (Vt graafikut).

Kodeerimisel vaadati kaht olulist tunnust. Esiteks, millises ERR.ee portaalis on lugu ilmunud. Teatavasti koonduvad ERRi erinevate programmide, ning sealjuures ka uudisteportaali sisu kokku lehele ERR.ee. Sellel veebilehel on aga ka teemaportaalid sport, kultuur, Menu, teadus ja arvamus. Eesti Meediaettevõtete Liit kaebas ennekõike uudistes ja meelelahutusportaalis Menu tehtava sisu ning voogedastusplatvormil Jupiter ilmuva üle.

Jupiter jäi siinsest analüüsist välja, kuna see on eraldi veebiväljaanne ega ilmu uudisteportaali osana. Teise tunnusena märgiti, kas tegu on ajakirjaniku enda originaaltööga või on toimetaja seda vahendanud mõnest muust ERRi programmist, mõnest ajakirjandusväljaandest, uudisteagentuurist või pressiteatest ja sotsiaalmeediast.

Siinne analüüs valmis erialasest huvist selle päevakajalise teema vastu, seda ei tellinud ega õhutanud keegi ning selle eest ei ole autor saanud kelleltki ühelgi moel tasu. Kõiki analüüsiks kogutud andmeid jagab autor lahkelt soovijatega. Autori hinnangut Eesti Meediaettevõtete Liidu kaebusele saab kuulata Vikerraadio päevakommentaaris ning lugeda ERRi arvamusportaalis.