Euroopa pikaajalises eelarves eraldatakse teadusele vähem raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti teaduse välisrahastuse osakaal oli viimase statistilise arvestuse kohaselt umbes 13 protsenti, sellest üle poole tuleb Euroopa teaduse ja tehnoloogia raamprogrammist.
Eesti teaduse välisrahastuse osakaal oli viimase statistilise arvestuse kohaselt umbes 13 protsenti, sellest üle poole tuleb Euroopa teaduse ja tehnoloogia raamprogrammist. Autor/allikas: ERR

Euroopa Liidu teadusuuringute juhtprogrammile eraldati viimastel eelarve läbirääkimistel pea 81 miljardit eurot, seda on oluliselt vähem kui varem välja pakuti.

Pärast Euroopa Ülemkogu viiepäevast tippkohtumist, nõustusid juhid andma 80,9 miljardit eurot seitsmeks aastaks Euroopa juhtivale innovatsiooni ja teadusuuringute raamprogrammile "Euroopa horisont". Programm algab 2021. aasta jaanuarist.

Euroopa Parlamendi esialgne kava oli, et "Euroopa horisondi" maht peaks olema 120 miljardit, kuid Euroopa Komisjoni maikuune plaan oli 94,4 miljardit ja nüüd jõuti summani 80,9 miljardit eurot.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse faktiga. "See oli ootamatu olukord arvestades, kuidas teadus on praegu ühiskondadele koroona pandeemias abi osutanud," lausus Koppel.

Kuidas teaduse kehva rahastamine Euroopa Liidus võiks Eesti teadlastele ja ettevõtjatele mõju avaldada, on Koppeli sõnul veel keeruline detailselt öelda. "Kui see raamprogrammi maht jääb kiduma, siis tulevikus võimalused Eesti teadlastel ja ettevõtjatel toetust saada kahanevad," rääkis ta.

Euroopa taaskäivitamise fondist läheb "Euroopa horisondile" viis miljardit eurot. Kui välja jätta taaskäivitamise fondi raha, jääb raamprogrammile 76 miljardit eurot aastateks 2021–2027, mis on sarnane hulk eelmisele programmile – Horisont 2020.

"Arvestust peetakse siin 2018. aasta hindades, sellega võrreldes kukkumist tegelikult polegi. Aga arvestades majanduskasvu ja inflatsiooni, siis reaalhindades tähendab see ikkagi teaduse rahastuse stagneerumist," selgitas Koppel.

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Heidi Paju tõi positiivsena välja, et teadusrahastuse programm on meile soodsama lähenemisega, sest rõhutatud on avatust kõikidele liikmesriikidele, mis loob ka Eestile soodsamad võimalused selles osalemiseks.

"Kui me vaatame, et seda raha on kogu eelarves vähem, kui me lootsime, siis raamprogrammis endas on need tingimused meie väikesele riigile soodsamad, kui need varasemalt olid. Ma ikka üsna positiivse noodiga vaataksin seda," rääkis Paju.  

Eesti teadus sõltub Euroopa raamprogrammist üsna palju. Välisrahastuse osakaal oli viimase statistilise arvestuse kohaselt umbes 13 protsenti, sellest üle poole tuleb Euroopa teaduse ja tehnoloogia raamprogrammist.

Siiski ei ole veel täielikult kindel, kas "Euroopa horisondi" programmile eraldatakse eelarvest 81 miljardit eurot. Eelarve peab veel saama Euroopa parlamendi ja liikmesriikide parlamentide heakskiidu, misjärel on võimalik eelarve vastu võtta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: