"Väga positiivne oli see, et Riigikogus 15. aprillil heaks kiidetud lisaeelarves eraldati teadusele neli miljonit eurot," märkis Eesti Teadusagentuuri (ETAg) uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku "Vikerhommiku" saates. Nüüd lõppenud 2,1 miljoni euro suurune taotlusvoor on üks aprillis eraldatud rahal põhinevatest toetusmeetmetest.

Rutiku sõnul pole valitsuse eraldatud neli miljonit eurot ainus abimeede. Eestis leiti raha veel näiteks Tartu Ülikooli labori ja koroonaviiruse uuringuteks sobiva labori arendamiseks, meie teadlaste osalemiseks Põhjamaade koostöös antikehade uuringutes ja vaimse tervise uuringuteks. "Lisaks erinevatele otsevahenditele ministeeriumidest võib jutt olla umbes kaheksast miljonist," ütles Rutiku.

Abikäsi lõpetamata ideedele

Aprilli alguses tegi ETAG esimese koroonaviirusega seotud uurimuste ideekorje, kuhu laekus pea 200 ettepanekut. Seekordne voor oli väiksem ehk kokku esitas viis teadusasutust ideekorjesse 29 taotlust. Esitajate seas oli neli ülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut.

Uue taotlusvooru jaoks määratles haridus- ja teadusministeerium teemavaldkonnad aprillikuise ideekorje põhjal. Seekordse ideekorje muutis tavapärasest erinevaks ka see, et raha eraldatakse rakendusuuringute eksperimentaalarenduseks. Sestap saavad Rutiku sõnul raha projektid, kus teadlastel on varasema uurimistöö kogemus olemas, ent ideed on jäänud rakendamiseks liialt poolikuks.

"Teadustöö spetsiifika on, et alati tulemused ei ole kohe nii valmis, et need saaks kohe nii-öelda võlurohuna plõksti pudelisse ja poeletile panna," tõdes ta.

Teemade poolest jagunesid taotlused viie valdkonna vahel. Esiteks plaanitakse uurida viiruse levikut pärssivaid materjalide pinnatöötlusvahendeid. Teiseks otsitakse eeskätt meditsiinitöötajatele uut tüüpi isikukaitsevahendeid. Kolmandaks vaadeldakse viiruse levikut ruumide siseõhus ja õhutussüsteemides ning püütakse sellist leivkut vähendada. Neljandaks otsitakse tervishoiutöötajate töökoormust vähendavaid tehnoloogilisi lahendusi. Viimaseks püütakse andmeanalüüsi toel viiruse levikut kaardistada ja ette ennustada.

Robotid ja ukselingid

"Kõige rohkem laekus taotlusi just pinnakattevahendite teemavaldkonna raames," ütles Rutiku. Samuti plaanivad robootikud arendada koostöös haiglatega välja haiglatöötajaid abistavad transpordirobotid.

Rutiku tõi esitatud ideede kohta veelgi näiteid. Näiteks hakatakse otsima uusi materjale, millest teha ukselinke, käepidemeid ja muid asju, mida inimesed pidevalt puudutavad. Teise näitena hakatakse arendama desovahendeid, mis ei kahjustaks nahka ja oleks üldisemalt keskkonda säästvamad. Uute desovahenditega võiks olla võimalik puhastada ka isikukaitsevahendeid - nii tekitaksime vähem ühekordsete kaitsevahendite pürgi.

Veel plaanitakse uurida stressiga toimetulekut, aga ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste teemasid, näiteks emotsionaalset toimetulekut, turvatunnet ja julgeolekut.

"Meetme eripära on seegi, et neid taotlusi ei hinda teadlased üksinda, vaid siia on kaasatud ettevõtjad ja haiglate esindajad," ütles Rutiku. "Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on kaasatud ja me teeme väga tihedat koostööd praktikutega."

Samas tõdes ta, et kuna tegemist on teadusprojektidega, ei pruugi kõik plaanid täpselt täide minna ja tulemustes on alati ennustamatust. "Testide käigus võib tulla välja, et meil on veel vaja rohkem uurida, või midagi teisiti teha või rohkem raha panustada. Samas ma olen siiski optimistlik, et ka sel juhul võimalused leitakse," võttis Rutiku teema kokku.