Puusaliigese vahetus ehk endoproteesimine on kõige tavalisem viis, kuidas vähendada osteoartriidi (liigeskõhre hävitav haigus – toim.) tekitatud vaevusi. Näiteks vähendab vahetusoperatsioon valu ja liigese liikuvuse piiratust.

Eestis ja mujal maailmas laseb aasta-aastalt üha rohkem inimesi oma puusaliigese välja vahetada. Selle üha kasvava patsiendirühma kogemuste uurimine võib aidata nende toimetulekut hõlbustada. Sestap vaatles Tartu Ülikooli õendusteaduse õppekaval magistritöö kaitsnud Jaanika Hain 15 patsienti nende kodusel toimetulekul pärast puusaliigese endoproteesimist.

Ettevalmistus haiglas

Uuritud patsientide sõnul said nad haiglast kaasa teadmisi taastusperioodi olemuse ja selle ajalise kestuse kohta. Paljud teadmised ja oskused puudutasid erinevaid abivahendeid, nende hankimist ja õiget kasutamist.

"Õpitakse õiget kõnnimustrit, kasutades kõrget rulaatorit ja/või küünarkarke. Samuti proovitakse karkudega treppidel liikuda ning kasutada igapäevaelu lihtsustamiseks mõeldud abivahendeid, näiteks haaratsit ja soki jalgatõmbajat," loetles Jaanika Hain.

Patsiendid said teadmisi ka tüsistuste vältimise ja asendravi kohta. Viimase abil õpitakse õiges asendis magama või lamama, samuti seda, milline on õige kehahoiak ja istumisasend.

Kodune toimetulek

Uurimistööst selgus mitu tegurit, mis raskendasid patsiendi kodust toimetulekut. Osa patsientide sõnul ei saanud nad tervishoiutöötajatelt iseseisvaks toimetulekuks piisavalt õpetusi. Neile tekitas muret näiteks igapäevatoimetuste tegemine karkudel. Haiglas õpetati neid küll karke kasutama, aga palju vähem karkudel argitoimetusi tegema.

"Lisaks ei teadnud nad, millal lõpevad füüsilise koormuse piirangud, kuidas kodus haava hooldada ja mil viisil valmistada enne haiglast tulekut ette kodune keskkond," tõdes Hain.

Toimetulekut raskendasid ka liikumisele seatud piirangud, kodune keskkond ja tugivõrgustiku puudumine. "Lihtsam oli toime tulla siis, kui saadi piisavat õpetust nii enne haiglasse minekut kui ka seal olles. Samuti muutis varasem enda või lähedase inimese sarnane kogemus toimetuleku lihtsamaks," seletas uuringu autor, lisades, et palju sõltus ka patsiendi isikuomadustest.

Emotsionaalne pool

Uurimistöö järgi tundsid patsiendid pärast puusaliigese vahetust hirmu ja ärevust. Hirmu põhjustasid näiteks mõtted võimalikest vigastustest ja tüsistustest. Ebakindlust tekitas aga tulevik ehk esialgu küll taastumine ja kojuminek, ent kodus iseseisvuse kaotamine ja tugivõrgustiku puudumine. Muret tunti ka seepärast, et ei suudeta iseseisvalt toime tulla ja jäädakse sõltuvusse kõrvalisest abist.

"Patsientide rahulolu aga suurenes, kui nad tundsid, et nende liikumisvõime paraneb ja valu väheneb," rääkis Hain teguritest, mis aitasid kaasa patsientide positiivsetele tunnetele.

Magistritöö "Toimetulek kodus pärast puusaliigese endoproteesimist – patsientide kogemused" juhendaja on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse assistent Merle Seera.