"Meriino vill on tänapäeval tuntud väga palju spordirõivastes ja astronaudid liiguvad kosmosejaamas samamoodi väga palju ringi, nende igapäevategevus on hästi aktiivne. Meriino vill aitab neil selle higikogusega võib-olla rohkem toime tulla," selgitas Kaia Liisa Hakk tehnikaülikoolist ja AS-ist Protex Balti.

Loodud prototüüp on osa Šveitsi kosmosekeskuse ja Euroopa Kosmoseagnentuuri korraldatavast ideekorjest, mille tulemusel kasutataks tulevikus loodavas Kuu baasis võimalikult uuenduslikke lahendusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Keskendusime peamiselt uuringutele robotitega ja eluks tarvilike süsteemide loomisele, mis on esimesed Kuule minekuks vajalikud sammud, ja seejärel veidi inimeste heaolule," rääkis Igluna projekti koordinaator Tatjana Benavides.

Eesti tudengite loodud modulaarne lahendus võimaldaks vähendada räpaseks muutuvate särkide massi aastas rohkem kui neli korda. Lisaks saaks jälgida sellega Maa pealt astronautide käekäiku.

"Särk on võimalik integreerida kogu ülejäänud süsteemiga ehk saaksime jälgida magamist, saaksime jälgida nende trennitegemist ehk elutähtsaid märke," ütles tehnikaülikooli magistritudeng Kätlin Värno.

Särki loodeti esitleda järgmisel nädalal Šveitsis ideekorje finaalüritusel. Koroonaviiruse tõttu toimub see aga koos 14 teise projektiga tänavu virtuaalselt järgmisel nädalal.

Lisaks Euroopa Kosmosagentuuri inseneride inspireerimisele võib projektis osalemine aidata ka tudengitel endil kosmosetööstuses edukamalt läbi lüüa.

"See projekt ka ise pakub seda, et on võimalus minna Šveitsi kas või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks ja alustada oma karjääri sealt," ütles Värno.