Suures Magalhãesi Pilves on ülimassiivne must auk
Musti auke on väikseid ja suuri; üks ülimassiivne must auk nimega Sagittarius A*, mis on 4,3 miljardit korda suurema massiga kui Päike, asub meie oma galaktika Linnutee keskmes ning on meie planeedile lähim ülimassiivne must auk.
Nüüd on astronoomid avastanud ülimassiivse musta augu, mis on läheduselt Maale teisel kohal. See hiiglane on peitunud Linnutee kaaslasgalaktika Suure Magalhãesi Pilve sisemusse.
Jesse Han Ameerika Ühendriikidest Harvard-Smithsoni Astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid said august aimu, kui mõõtsid erakordselt täpselt 21 Linnutee äärealadel kulgeva tähe liikumistrajektoore. Need tähed liiguvad nii suure kiirusega, et lendavad millalgi Linnutee galaktikast välja.
Trajektrooride põhjal rehkendasid teadlased välja, kust need tähed tulnud on. Selgus, et umbes pooltele neist on suure hoo sisse lükanud Linnutee keskme ülimassiivne must auk Sagittarius A*.
Ülejäänud paistavad pärit olevat hoopis väljastpoolt Linnuteed, Suurest Magalhãesi Pilvest, kus teadlaste järeldamisi peaks samuti olema ülimassiivne must auk, mille võimas raskusväli suudab tähtedele sellise hoo sisse kütta.
Teadlased uurisid niinimetatud hüperkiirete tähtede trajektoore Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Gaia kogutud andmeid analüüsides. Gaia on kogunud enneolematult täpseid liikumisandmeid enam kui miljardi Linnutee tähe kohta.
Hüperkiirete tähtede olemasolu Linnutee äärealadel oli juba varem teada, aga Gaia andmed andsid nüüd võimaluse leida ka nende lähtekohti.
Mõne hüperkiire tähe kaaslasgalaktiline päritolu sai ilmsiks ka tänu ühtede teiste teadlaste hiljutisele tööle, mis aitas paremini mõista, kuidas Suur Magalhãesi Pilv tiirleb ümber Linnutee.
Täht võib hüperkiireks saada juhul, kui ta kuulub kaksiktähesüsteemi, mis satub oma kosmilisel rännakul ülimassiivse musta augu lähistele nii, et augu raskusväli rebib kaksiktähed teineteisest lahti, tõmbab ühe neist enda ümber tiirlema ning paiskab teise kujuteldamatu kiirusega eemale.
Hüperkiire tähe kiirus võib ulatuda mitme miljoni kilomeetrini tunnis.
Han ja tema kaasautorid avaldasid uuringutulemused võrguvaramus arXiv, peagi ilmuvad need ka ajakirjas The Astrophysical Journal.