Punaverelibled kannavad hapnikku kopsudest kudedeni. Kujult meenutavad need kettakesi ning sisaldavad hemoglobiini ehk hapnikku siduvat valku. Tekstuurilt on punased verelibled väga elastsed: vereringes pressitakse need imepeenikeste kapillaaride läbimisel kokku, kuid laiemas veresoones taastub nende algkuju. Punaliblede pind on kaetud valkudega, mis võimaldavad libledel pikka aega veresoontes ringelda, ilma et immuunrakud neid nahka paneks.

New Mexico Ülikooli teadlased soovisid valmistada kunstlikke punavereliblesid, millel oleks kõik eespool loetletud omadused. Uurijad võtsid aga sihiks minna veelgi kaugemale ning valmistada libled, mis suudaks veres ravimeid laiali kanda, tuvastaks veres mürkaineid ja mille liikumist saaks mõjutada magnetvälja abil.

Tehislike punavereliblede valmistamiseks katsid teadlased esmalt mõned ehtsad punalibled õhukese ränidioksiidi kihiga. Oksiidikihi katsid nad omakorda positiivse ja negatiivse laenguga polümeeridega. Teadlased eemaldasid seejärel ränioksiidi viisil, et alles jäid painduvad liblekoopiad. Lõpuks katsid uurijad koopiate pinna ehtsade punaliblede rakumembraanidega.

Niimoodi valmistatud kunstlikud vererakud olid ehtsatega võrrldes sama suuruse, kuju, laengu ja pinnavalkudega. Samuti säilitasid need pärast kapillaaride läbimist oma algkuju. Hiirtel tehtud katse näitas, et kunstlikud libled pidasid vereringes vastu üle 48 tunni, ilma et need oleks ilmutanud mingit märgatavat mürgisust.

Uurijad katsetasid ka seda, kas kunstlikud libled suudavad ringluses erinevaid aineid transportida. Rakkude külge kinnitati nii hemoglobiini, vähivastast ravimit, mürgisensorit kui ka magneetilisi nanoosakesi. Selgus, et kunstlibled suudavad hemoglobiini ja ravimeid laiali kanda ning leiavad mürkainedki kergesti verest üles.

Teadlased plaanivad edaspidi uurida nende punaliblde rakendusvõimalusi meditsiinis. Rakkudest võiks nende sõnul abi olla nii vähiravis kui ka mürgistuste ennetamisel.

Uuring ilmus ajakirjas ACS Nano.