Eesti koolid esitlevad 1. septembrit harva tarkusepäevana ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koolilapsed aktusel.
Koolilapsed aktusel. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Esimest septembrit ei tähistata enam laialdaselt tarkusepäevana ning lapsi kutsutakse kooli pigem lakooniliste teadetega, mis on enamasti esitatud lihtsalt teksti kujul.

Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Tikerperi uuris, kuidas Eesti koolid kasutavad oma veebilehti olulise info edastamiseks. Täpsemalt vaatles ta 374 üldhariduskooli kodulehe põhjal, kuidas esitletakse teavet esimese koolipäeva tegevuste kohta.

Ühe huvitava tulemusena leiab Tikerperi uuringust, et kui vene õppekeelega koolides on tarkusepäev levinud pea pooltes, siis eesti õppekeelega koolidest nimetavad esimest koolipäeva sel moel vaid viis protsenti. Üks võimalik põhjus näib artikli põhjal olema see, et tegu nõukogudeaegse üleliidulise rahvuspühaga, mis praegusesse konteksti enam hästi ei sobitu.

Kuidas siis eesti koolid esimest koolipäeva nimetavad? Enamik uuritavatest koolidest kasutaski lihtsalt fraasi "kooli avaaktus", mis küll keeleliselt viitab pigem uue kooli, mitte kooliaasta avamisele. Umbes veerand koolidest jäid veel ametlikuma stiili juurde ning nemad kasutasid ainult kuupäeva – 1. september.

Kuigi tarkusepäeva nimetus ei ole kaasajal laialt kasutatav, on Tikerperi uuringu põhjal alust arvata, et esimese koolipäeva korralduslik ülesehitus on jäänud läbi aegade üpris sarnaseks ning kooliga seotud sihtgrupid ei vaja detailset informatsiooni toimuvate tegevuste kohta. Nii saab täheldada, et üldiselt kutsuvad koolid õpilasi avapäevale lühikese infoga, mis ei eristu ka muudest kodulehel olevatest uudistest või tekstidest.

Enamasti on esimese koolipäeva teade 1–3 lauset pikk ning annab kätte peamise informatsiooni – kus ja millal aktus toimub. Niivõrd lühikeste teadete puhul jääb ebaselgeks, kas esitatud info on piisav või kuidas jõuab sihtgruppideni põhjalikum teave. Mõni kool on küll lisanud ka nõuded riietuse kohta ja info klassijuhatajatundidest, bussigraafikutest või ühispildistamisest.

Samas püüavad osa koole täiendada infot personaalsema pöördumise, visuaalsete elementide või hoopis terviklikult kujundatud kuulutusega. Huvitava tendentsina tuli välja, et maakoolid kasutavad oma pöördumistes rohkem pildimaterjali kui linnakoolid, mis võib olla selgitatav ka sellega, et maapiirkondades on rohkem alg- ja põhikoole. Samuti võis näha, et pilte kasutatakse rohkem algklassile mõeldud teadete puhul.

Tikerperi tõi eraldi välja, et esimese koolipäeva teated koolide kodulehtedel on reeglina formaalsed ega kasuta sageli võimalust tekitada teate lugejas ja adressaadis positiivseid emotsioone.

Mõnel juhul oli seda siiski tehtud: näiteks oli lisatud infole luuletusi või häid soove ja ühel kodulehel oli avaldatud koolijuhi poolt kirjutatud kiri õpilastele. Seejuures oli märgatav kultuuriline erinevus – vene õppekeelega koolidest oli lisanud emotsionaalseid elemente kuulutusele umbes kolmandik koolidest. Eesti õppekeelega koolidest oli seda võimalust kasutanud napilt viiendik.

Tikerperi sõnul pole veel selge, miks esitavad koolid oma kodulehel formaalsemat infot ega kasuta selle edastamisel kodulehekülgede tehnilisi võimalusi mitmekesisemalt. Selleks oleks vaja tõenäoliselt täpsemaid uuringuid, kuid suure tõenäosusega ollakse esimese koolipäeva kombestikuga lihtsalt niivõrd harjunud, et suurem tähelepanu jagatava informatsiooni vormile ei tundu kuidagi vajalik.

Artikkel valmis õppeaine "Andmete esitamine ja tõlgendamine" raames ja põhineb ajakirjas Studies of Transition States and Societies ilmunud teadustööl.

Artikli pealkirja muudeti 29. mail 2020, et anda paremini edasi teadustöö sisu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: