Metsaandide toiduks korjamise tavasid mõjutab nii traditsiooni hääbumine kui metsade mahavõtt

Etnobotaanik Raivo Kalle uuris Võru- ja Setumaal traditsioonilist mestast toiduainete kogumist. Looduslike taimede toiduks korjamise tavasid on mõjutanud osalt traditsiooni hääbumine, aga ka metsade mahavõtt.

Raivo Kalle rääkis Vikerraadio saates "Labor", et kui tuttav mets maha võetakse, kus on harjutud marjul käima, siis pigem loobutakse metsamarjade korjamisest ja minnakse aiamarjade peale üle. "Selline jõuetustunne oli paljudel inimestel, sest see trauma kodumetsa või oma marjametsa mahavõtmisel on nii suur," rääkis ta.

Erinevaid metsasaadustest tehtud tooteid tuuakse näiteks müüki Setomaa kuningriigipäevade raames, kuid kohalikud neid tooted väga ei ole kunagi tarbinud. "Teevad neid siirupeid, maitsesoolasid ja igasuguseid selliseid muid toiduks vajaminevaid asju, mida saab loodusest võtta. Aga selle juures on see, et tegelikult, mida seal laadal müüakse, ei ole tegelikult külast pärit, tehaksegi nagu turistidele," märkis ta.

Märgata on ka teatavat traditsiooni hääbumist. "Kui me rääkisime, et kuidas siis lapsepõlves tehti näiteks seda kadakamarja taari, mis on seal piirkonnas väga eriline ja spetsiifiline, siis tuli välja, et nemad on küll maitsnud ja näinud, et vanaema tegi, aga ise füüsiliselt see 80-aastane inimene enam pole füüsiliselt seda läbi teinud," lausus Kalle ja lisas, et kui detailset info pole, ei saa teavet anda sügavuti edasi.

Läbi aegade on selle piirkonna inimestel olnud jõhvikate müümine lisasissetuleku allikaks. Uuringust tuleb välja, et kuna suured sood on veidi kaugemal, Meerapalus, siis sõit sinna tasub ära ainult juhul, kui mitmekesi jõhvikale minna. "Omatarbeks enam jõhvikaid ei käida korjamas niimoodi, see Meerapalu on ikkagi küllaltki kaugel, seal on need suured sood, et sinna sõitmine võtab juba aega ja jõhvikakorjamine tasus ära ainult siis, kui sealt osa nagu maha müüd," rääkis Kalle.

Etnobotaaniku sõnul on setud hoidnud rohkem rahvapäraseid taimenimesid, nendelt on tulnud käibele rohkem rahvapäraseid nimesid kui võrukatel, kellelt on kirjakeelsed nimed juba üle võetud. "Rahvapärane taime nimi on üks kõige olulisem tegelikult etnobotaanikas, sest kui kaob ära nimi, kaob ära ka tegelikult kogu see lugu, kogu see traditsioon. Kui see nimi säilib, säilib ka tegelikult kogu see tema ümbruse ümber oleva aura või see kasutus."

Kalle sõnul oli uuringu läbi viimine üsna raske, sest õigete inimeste leidmine oli üsna keeruline töö. Uuringus osalejad pidi olema sisuliselt kogu elu kohapeal elanud, ainult õpingute ajal võis uuringus osaleja olla elanud kusagil mujal.

Uuringu "Devil Is in the Details: Use of Wild Food Plants in Historical Võromaa and Setomaa, Present-Day Estonia" autorid on Raivo Kalle, Renata Sõukand ja Andrea Pieroni. Uuring on avaldatud ajakirjas Foods.

"Labor" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 17.05, kordus kell 01.00.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: