Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paljud linnunimed sünnivad linnu häälitsusele mõeldes.
Paljud linnunimed sünnivad linnu häälitsusele mõeldes. Autor/allikas: Arne Kiin

Maailmas on umbes 18 000 linnuliiki, kuid eestikeelsed nimetused on seni antud neist vaid murdosale. Kuidas sünnivad eestikeelsed linnunimed, rääkis Novaatorile Eesti linnunimetuste komisjoni filoloog ja folklorist Mall Hiiemäe.

Uued linnunimetused ei teki tühja koha pealt. Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutseb alates 1991. aastast Eesti linnunimetuste komisjon. Praegu viieliikmelise komisjoni töö on anda maailma lindudele ametlikud eestikeelsed nimed ja teha kinnitatud linnunimetused inimestele kättesaadavaks. Ühtlasi loob komisjon lindudega seotud muud oskussõnavara ja korrastab termineid.

"See on aastatepikkune töö. Me oleme neid nimetusi püüdnud ära teha, mis on rohkem nõutavad," kirjeldab Hiiemäe linnunimetuste sündi. Paljud liigid on tema sõnul nii eksootilised, et ilma linnuraamatuteta nendest midagi ei teagi.

Geenid, keeled ja laul

"Eestikeelsed linnunimed sünnivad vaevaga. Just siis, kui on väga palju ühe ja sama suguvõsa linnuliike, kes on väliselt väga sarnased," ütleb Hiiemäe. Nii vaadatakse esmalt liigi ladinakeelset nimetust. Kahtluse korral saab abi küsida geneetikutel, kes linnu kuulumise ühte või teise sugukonda täpselt kindlaks määravad.

Iga uue linnuliigi nimetamisel võrdleb komisjon teda juba kindlaksmääratud liikidega. Hiiemäe sõnul on paljud liigid aga omavahel nii välimuselt, elupaigalt kui ka toitumiselt sarnased. Sellisel juhul tuleb hea salvestuse olemasolul kuulata ka linnu laulu.

"Meil on selline põhimõte ka, et nimetus ei tohi olla linnu kohta halvustav," ütleb filoloog. "Nagu meil on läbi läinud pasknäär ja me oleme sellega harjunud. Me ei mõtle enam selle peale, kuidas nimed tulevad ja me ei tunneta seda halvustavana. Nimesid, mis tunduvad juba esmapilgul halvad, püüab komsjon Hiiemäe sõnul vältida.

Veel kehtib nimetuste loomisel põhimõte eelistada maastiku ja geograafiliste kohtade eestipäraseid keelendeid. "Näiteks, kui on "rohtla" kohta erinevad sõnad: stepid ja pampad ja mis nad kõik on, siis me ei võta teisest kultuurist seda nimetust. Eesti keeles püüame jälle midagi kohalikumat leida," ütleb Hiiemäe. Filoloogi abi on komisjonis vaja sageli ka vananenud keelendite õigeks kasutamiseks linnunimedes.

Paljud linnunimed sünnivad linnu häälitsusele mõeldes. Hiiemäe sõnul on selline nimetusviis keelteülene. "Juba ladina keeles Cuculus canorus on kägu ja Corvus corax on ronk. R-dega kõlab see ronk hästi välja," toob ta näiteid.

"Natuke veame näpuga järge ka sellel, kuidas on soomlased nimetanud ja sakslased nimetanud või kuidas on inglise keeles," tõdeb filoloog. Vahel on Eesti komisjoni pakutud nimi hoopis teistsugune ja enamasti jääb Hiiemäe filoloogina enda arvamuse juurde. Siiski eelistab ta, et nimetused oleks eri keeltes sarnased.

Vajalik kõrvaltöö

"Mõni imestab, et miks on kõik maailma linnud nimetada vaja eesti keeles. Samas, kultuurrahvastele on see täiesti omane," ütleb filoloog.

Sageli tellitakse komisjonilt uusi linnunimetusi dokumentaalfilmide jaoks. Samamoodi vajavad tõlkenimetusi ka raamatud ja videod, aga ka loomadega tegelejad. "Näiteks Mati Kaal on meie käest küsinud, et kuidas eestikeelne nimi sellele või tollele oleks. Tema kasutab ka spetsialistide abi. Need peavad ikka väga targad zooloogid ja keeletundjad olema. Samas omakorda, kui nime ei ole, küsitakse linnunimetuste komisjonilt."

Komisjon kohtub tavaliselt vähemalt korra kuus ja koosolek kestab mitu tundi. Kohtumisaeg oleneb sellest, kuidas esimees ja liikmed oma põhitöö kõrvalt jõuavad. Alles eriolukorra ajal on kõik kohtumised alates märtsi lõpust ära jäänud.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: