Sookurgede laulu saladus peitub sünkroonsuses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sander Sirelbu

Sookurgede eriskummaliselt kajava laulu kohta on vanarahvas mitmeid sõnu välja mõelnud: kruuksub, kluuksub, turlutab. Erakordse helipildi taga on aga üsna ootamatu põhjus. Maaülikooli teadur Ivar Ojaste on sookure spetsialist ning räägib siin pesitsevate isendite kummalistest harjumustest ja avaldab ka põhjuse, miks me sookurgi ainult kevadel tulles ja sügisel minnes kohtame, ehk kus nad end suvel peidavad.

Harilikult saabuvad sookured aprillis, tänavu tulid nad oluliselt varem – esimest märgati juba vabariigi aastapäeval. Kas see tähendab, et ka nende pesitsusaeg on varasemaks nihkunud ja mõned munad on juba munetud?

Tänaseks päevaks on enamik pesitsevatest paaridest oma enamasti kahest munast koosneva kurna juba munenud ja peaksid pesadel istuma. Üllatuslik on see, et Lääne-Eesti ja Ida-Eesti sookurgede pesitsemisel ja saabumisel on päris suur ajaline vahe. See tuleneb sellest, et Lääne-Eesti kured talvituvad valdavalt Lääne-Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal ning nemad jõuavad seetõttu Eestisse ka varem. Aga Ida-Eestis või ka Lõuna- ja Kesk-Eestis pesitsevad kured kipuvad rändama valdavalt Põhja-Aafrikasse, mõned jäävad talvituma ka Balkani maadesse või siis rännatakse hoopis Iisraeli talvitusalale või veel kaugemale Etioopiasse.

Millest erinevate talvitusalade valik tuleneb? Kas see on lihtsalt populatsiooni harjumus: on seal arvamusliidrid, kes kogu parve suunavad või on seal taga muud põhjused?

See on üks huvitavamaid küsimusi: kui vaadata sookure käitumist erinevates Euroopa piirkondades, siis näiteks Saksamaal ja Poolas pesitsevad kured rändavad Hispaaniasse ja tulevad tagasi. Seega neil on valdavalt üks rändesuund. Kui liigume põhja poole Eestisse ja Soome, siis meie kured rändavad kolme erinevasse suunda: on Lääne-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Etioopia suund. Vaadates rändepilti regiooniti, on see päris huvitav ja erinev. Miks linnud niimoodi käituvad? Need põhjused on teadmata.

Saabudes on sookured kõigepealt mõnda aega salkades ja alles siis jagunevad paaridesse. Noorkured jäävad kogu suveks sõpradega ega loo esimesel täiskasvanu-aastal veel pesakonda. On teil õnnestunud jälgida ka seda, kas Ida- ja Lääne-Eesti sookured on omavahel integreerunud, ehk kas on tekkinud selliseid paarikesi, kus üks noorkurg on ühest populatsioonist ja teine teisest? Kui selliseid juhtumeid on täheldatud, siis kas on ka seda märgatud, kumba rändeteed nad talve saabudes kipuvad eelistama?

Oleme täheldanud Ida-Eesti lindude liikumist Lääne-Eestisse, kuid neid vaatlusi on veel liiga vähe, et järeldusi tegema hakata. Kumma lemmik rändetee valitakse, seda ei oska hetkel veel öelda.

Kui monogaamsed sookured on?

See sõltub pesitusedukusest. Kui nad on edukad, on väga suur tõenäosus, et see paar on koos ka järgmisel aastal. Kui nad ei ole edukalt pesitsenud, siis see tõenäosus on märksa väiksem.

Kas edu all peate silmas seda, et on saavutatud kurn või seda, et pojad on suureks kasvatatud?

Et pojad on suureks kasvatatud.

Kui ebaedu põhjuseks on kiskja või röövlind, kes on munad nahka pistnud, siis kas nad tõlgendavad ka seda märgina, et neil ei tasuks enam koos üritada?

See võib nii olla. Looduses pole alati üheseid seletusi, seal on alati omad nüansid ja iga isend on isiksus. Käitumismustrid on väga erinevaid. Lihtsustatult võib mõelda nii – kui kurn rüüstatakse või pojad murtakse, siis võib-olla seda tõlgendatakse märgina, et üks vanematest pole olnud piisavalt suutlik pesa või poegi kaitsma. See on muidugi väga inimlik tõlgendus ja käitumise poolt peame tegelikult veel tõsiselt uurima.

Nii kui tibud on koorunud ja kuivaks saanud, siis minnakse üheskoos tihnikusse peitu – pessa ei jääda. Väike tibukene saavutab täiskasvanu kaalu poole aastaga, aga seal vahepeal on aeg, mil täiskasvanud ise on lennuvõimetud, kuna nad sulgivad. Kuidas perekonnaelu dünaamika tol kuupikkusel perioodil välja näeb?

See kestab natuke üle kuu aja: täiskasvanud sookurg on lennuvõitu 36-38 päeva. Sookurgedel on täissulgimine ja osaline sulgimine. Osalise sulgimise kägus vahetuvad teatud kehasuled, aga täissulgimise käigus vahetuvad tiivasuled. Need kukuvad sageli ära päris üheaegselt. Kurg lehvitab kusagil tiibu ja järgmisel hetkel pudenevad kõik lennu- ja hoosuled maha. Äkitselt ongi lind lennuvõimetu ja sellest hetkest alates kulub umbes 36–38 päeva enne kui see lind on uuesti võimeline lendama. Sellel perioodil on sookurg enim ohustatud – teda on väga lihtne kiskatel ja kotkastel püüda. Sel perioodil esineb ka surmajuhtumeid.

Räägime ka sookurgede ilusast laulust. Kui tihe see dialoog neil on, kus üks huikab ja teine vastab? Kas kõige klassikalisem sookure laul on ühe või kahe linnu looming?

See on nende duett. Varahommikune päikesetõusuaegne kurgede hüüd tähendab eelkõige seda, et territoorium on hõivatud. Teisalt tähistab see ka linnupaari kokkukuuluvust. Et kaks sookurge paari moodustaksid, peab nende käitumine olema sünkroonis: toitumine, tantsud, mida nad üksteisele esitavad ja ka ränne. Kogu perekonna käitumine peab olema sünkroonis ja üks nendest sünkroonsetest tegevustest on kindlasti duett, mis tähistab selle paari ühtekuuluvust ja ka seda, et see territoorium on hõivatud.

Kas nad ka vahetavad oma laulupartiisid?

Nad on kindlas helisageduses, need on sonogrammide pealt täiesti eristatavad, kuigi nad on väga lähedased. Üks alustab sekund või kaks varem kui teine. Häälte analüüsi järgi on eristatud indiviide, täheldatud partnerite vahetusi ja liikumist erinevate pesitsusterritooriumite vahel. Selle põhjal on tehtud põnevaid perelugusid, mis väga palju inimeste käitumisest ei erinegi.

Mis teid sookurgede juures sedavõrd paelub, et olete end nendele pühendanud?

Sookurgedega hakkasin kokku puutuma juba varajases lapsepõlves. Ma olen pärit Läänemaalt. Kodu juures põldudel peatusid igal sügisel ja kevadel sookured. Nad olid suured linnud ja hääl oli väga võimas - on väga võimas - ja see on alati midagi sellist, mis paneb südame põksuma ja pead keerama, et kust see hääl tuli. Ja nüüd kui nende märgistamisega on hakanud lindudele elulood tekkima, on tulnud juurde palju põnevust ja teaduslikku huvi, et miks nad just sel moel käituvad, nagu nad seda teevad.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: