Tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land.

 Debatt on järelvaadatav

Debati alguses rääkisid kandidaadid ülikoolide pingeridade olulisusest. Tiit Land ütles, et pingeread on olulised näitajad nähtuse ja mõjukuse jaoks, neid vaatavad nii tudengid kui ka välisõppejõud.

Ka Jarek Kurnitski nõustus selle seisukohaga ja leidis, et ülikooli koht reitingus saab tõusta siis, kui tehakse kvaliteetsemat teadust.

Jaak Aaviksoo ütles, et edetabelite tulemus pole ainus oluline näitaja. "Maine ja hea töö, nii nagu poliitikas nii ka kõrghariduses, annab lõpuks tulemusi. Kui jälgida ainult tabeleid, siis me läksime rappa," ütles Aaviksoo.

Langused reitingutes on nii Aaviksoo kui ka Kurnitski sõnul muu hulgas tingitud ka Hiina ülikoolide võidukäigust. Ning mõlemad kandidaadid nõustusid, et nendega võidu joosta on raske. Kurnitski rõhutas, et tabelites tuleks hakata tõusma vaikselt, et jõuda tagasi varasemale positsioonile.

Landi hinnangul tuleks ühiskonnas propageerida doktoriõppe vajalikkust ja suurendada doktoriõppesse varakult sisenemist. "Doktoritööde kaitsjaid võiks olla vähemalt 30 protsenti rohkem, kui meil on neid täna. See on Eesti riigi kitsaskoht, et doktoritööde kaitsmises ja arvus jääme kordades maha Põhjamaadest," ütles Land.

Lisaks pakkus Land välja luua ülikooli teadlastele grandifond, mille jaoks saaks kasutada üheksat miljonit eurot, mida saab ülikool riigilt baasinvesteeringuna. "Täna oleme olukorras, kus uurimistoetuste konkursimäär on väga-väga kõrge, palju häid gruppe jäävad toetusest ilma," ütles Land ja lisas, et seda lihtsalt matemaatilise lati tõttu.

Sarnast ideed peab vajalikuks ka Kurnitski, kes arvas, et grandifondiga korraldatud teaduskonkursil võiks eelistada neid teadlaseid, kes ei ole teadusagentuurist toetust saanud.

"Baasfinantseerimine on just ette nähtud teaduse toetamiseks, kui seda kasutada ära selleks, et tugevad uurimisrühmad suudaks raha kuskilt juurde taotleda, siis sellele rahale oleks võimalik tekitada võimendus," arutles Kurnitski.

Aaviksoo ütles, et ülikoolis on grandifondi loomist varem arutatud, kuid leiti, et see ei suurendaks stabiilsust, vaid jagaks ainult raha ringi. Aaviksoo lisas, et selle loomisega tuleks kuskilt jällegi raha ära võtta.

Ühiselt nõustusid kõik kandidaadid sellega, et ülikool ja erasektor peaksid omavahelist koostööd suurendama.

Land pakkus üheks ideeks ringmajanduse edendamise TTÜ-s. "Miks mitte võtta eesmärgiks olla ringmajanduse ideede eestvedaja nr 1 Eestis," ütles Land.

Samas arvas Land, et valitsuse plaan rajada uus põlekivitehas on õige. Land ütles, et ilmselt arenevad ka tehnoloogiad ja energiat saaks toota keskkonnasäästlikumalt.

Ka Kurnitski nõustus ideega tehas rajada, kuid Aaviskoo selles küsimuses kindlat seisukohta ei võtnud.

Kurnitski usub, et oluline on luua ka ingliskeelseid õppekavasid. "Kui seda magistriõpet ei ole inglise keeles, kuidas muidu saab tulla siia tehnikaülikooli kuulsate professorite juurde õppima," arutles Kurnitski.

Ta ütles, et paljud tööandjad on valmis palkama inglise keelt kõnelevaid inimesi. Kurnitski lisas, et loodetavasti õpivad Eestisse tulnud õppijad selgeks ka eesti keele.

Land märkis, et lisaks välistudengite tulemisele Eestisse on oluline ka Eesti tudengite liikumine välismaale.

Aaviksoo ütles, et väga oluline on koostöö välispartneritega. Ta tõi veel välja statistikana, et TTÜ lõpetajad saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka ja ülikooli kõige olulisemaks väljundiks ongi selle vilistlased.

Tasuta kõrgharidus on kõikide kandidaatide arvates riikik küsimus, kuid üheselt leiti, et praegune süsteem vajaks kindlasti uuendusi.

Uue rektori valib ülikooli nõukogu 18. mail.