"Kui jätkame sama karmide meedetega, on tõenäoline, et haiglates võib saabuda intensiivravi kohtade puudus ca 2-3 nädala pärast," kirjutavad Tartu Ülikooli, KBFI, IQVIA ja Eesti haigekassa teadlased oma värskes memos.

Uuema info põhjal võib jääda aga praeguste meetmete juurde, leiab teadlasrühma esindaja ja Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. "Sõnum on, et tuleb olla ettevaatlik ja tuleb jälgida meetmete täitmist," ütleb ta.

Põhjuseks toob Fischer pärast memo valmimist avaldatud Soome terviseameti prognoosi, mille järgi praeguste meetmete korral kestab viiruspuhang veel 18 nädalat. Puhangu käigus haigestub 40 protsenti elanikkonnast.

Professori sõnul pole soomlaste prognoosis intensiivravi vajavate inimeste arv ega suremus väga suur. "Katsumegi praegu aru saada, et kuidas need arvud nii väikseks saavad jääda, kui 18 nädala jooksul 40 protsenti inimestest kõik haigestuvad. Kas me saame seda uskuda või mitte?"

Kolm võimalikku stsenaariumit

Memos kirjeldavad Fischer ja kolleegid kolme võimalikku stsenaariumit, milliseks kujuneb intensiivravi vajavate koroonapatsientide arv Eestis lähema kuu jooksul. Igas stsenaariumis näitab nn nakatamiskordaja R0 seda, mitmele inimesele annab nakkuse edasi üks nakatunud isik.

Stsenaariumid jagunevad seni võetud meetmete tõhususe põhjal järgmiselt:

• Riigis kehtestatud meetmed on väga tõhusad (R0 = 1,1);
• Riigis kehtestatud meetmed on mõõdukalt tõhusad (R0 = 1,4)
• Riigis kehtestatud meetmed on vähetõhusad (R0 = 1,8).

Kõigi stsenaariumite jaoks loodud simulatsioonides eeldatakse, et intensiivravi vajab neli protsenti kõigist nakatunutest.

"Ei ole põhjust eeldada, et Eesti senised meetmed on olnud väga efektiivsed," kirjutavad teadlased.

Võrdluseks toovad nad olukorra Wuhanis, kus karmid meetmed on viiruse leviku lämmatanud. Teist inimest suutis Wuhanis nakatada keskmiselt vaid iga kolmas nakatunu. Teadlased osutavad ühtlasi, et Suurbritannias tehtud raporti põhjal on optimistliku stsenaariumi saavutamiseks tarvis väga karme meetmeid.

Krista Fischeri sõnul on prognoos kõigis stsenaariumites lähimaks nädalaks ühesugune: haigusjuhtude arv kasvab. Samuti vajab tuleval nädalal rohkem inimesi haigla- ja intensiivravi.

Optimistlikud prognoosid ütlevad, et meie meditsiiniasutuste võimekuse piir ei jõua päris kätte. Intensiivi jõuab küll praegusest rohkem koroonapatsiente. Võimalik, et neid jõuab sinna paarsada korraga, aga rohkemaks sellest enam ei lähe. Pessimistlikumad prognoosid on, et juhtude arv võib üles minna ja siis on kõik jälle ülekoormatud," ütleb Fischer.

Intensiivravi kohtadest tuleb tõenäoliselt puudus

Fischer ja kolleegid rõhutavad memos, et praegune haigestunute statistika näitab seda, mis juhtus 2-3 nädalat tagasi. Nii näeme praeguste meetmete tagajärgi samuti alles 2-3 nädala möödudes. Rahvusvahelistele andmetele tuginevate mudelite põhjal ennustavad teadlased, et Selleks ajaks võib meie haiglates saabuda intensiivravi kohtade puudus.

"Näib selge, et intensiivravi vajavate patsientide arv ületab haiglate võimekuse varem või hiljem," kirjutavad teadlased. Voodikohtade nappuse hoiaks ära ainult epideemia kasvu aeglustumine ehk olukord, kus iga haigestunu nakatab vähem kui üht inimest.

Teadlaste sõnul toob uute nakatumisjuhtude arvu vähenemine kohe prognoosis kaasa kvalitatiivse muutuse. Pidurdumise järel saaks testida jälle iga haigussümptomeid ilmutavat inimest, kontrollida tema kontaktseid ning panna nad vajadusel karantiini. Alles seejärel saab teadlaste sõnul kaaluda liikumispiirangute lõdvendamist.

"Peame ebatõenäoliseks, et tegelik päevaste nakatunute arvu kasv ilma selge ja tugeva sekkumiseta peatuks," kirjutavad nad.

Krista Fischer loodab, et Eesti pole meetmetega hiljaks jäänud nagu Itaalia või Hispaania. Eesti senist tegevust hindab ta siiski õigeaegseks, kuid näeb murekohta selles, kuivõrd inimesed meetmetest kinni peavad.

"Täpselt see eilne uudis, kuidas Sportlandi mindi tunglema ja muud sellised intsidendid kindlasti nõrgendavad meetmeid jälle. Tahaks loota, et need meetmed ikka töötavad," ütleb ta.

Täielik liikumispiirang?

Kuigi memos esitavad teadlased võrdlevad graafikud olukorrast praeguste meemetega ning olukorrast, kus Eestis kehtib täielik liikumispiirang, ei näe Fischer täiendavateks piiranguteks vajadust.

"Ma arvan, et nii, nagu meil praegu on, võiks olla hästi. Kui soomlaste andmetega kõrvutada, siis mulle tundub, et ehk ei olegi midagi rohkemat vaja. Vaja on, et inimesed meetmetest praegu kinni peaksid," ütleb ta.

Fischeri sõnul selgub võetud meetmete tõhusus lähinädalatel. Paraku pole teada, kui palju on rahva seas nakatunuid. "Paljud juhud kulgevad ilma sümptomiteta," ütleb ta. "Inimene ei pruugi isegi selle peale tulla, et tal on koroonaviirus, sest tal on need sümptomid nii kerged: tõesti sellise väga kerge külmetuse moodi. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et me näeme siiski seda n-ö jäämäe tippu."

Fischer loodab, et lähiajal käivitatakse konkreetsemad uuringud, mis näitaks, kui palju rahva seas tegelikult viirust esineb.