Meditsiinifüüsika professor selgitab, miks on intensiivravi kohti raske juurde tekitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Intensiivravi voodikohtadest võib tulla puudus nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Intensiivravi voodikohtadest võib tulla puudus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Autor/allikas: AP By-line: Mauro Scrobogna

Tallinna Tehnikaülikooli meditsiinifüüsika tenuuriprofessor Ivo Fridolin selgitab, kuidas on seotud viirushaigus COVID-19 ja meditsiinitehnika haiglates ning milliste vahenditega aitavad Tallinna Tehnikaülikoolis meditsiinitehnika eriala lõpetanud insenerid arste võitluses COVID-19-ga.

Olemasolev teadmine lubab järeldada, et toimiva ja piisava hulga moodsa meditsiinitehnika olemasolu koos vastava väljaõppe saanud personaliga intensiivravi osakondades on kaalukeeleks raskes seisundis patsientide ravil ja elujõu taastamisel.

Kuna viiruse edasise leviku ja intensiivravi vajajate patsientide arvu prognoos on murettekitav, siis kõige suurem abi, mida saab üksikisik hetkeolukorras tervishoiusüsteemile pakkuda, on vältida nakatumist ja hoida iseennast tervena.

Maailmas pandeemilise leviku saavutanud viirushaigus COVID-19 on mõjutanud ühel või teisel viisil meie kõikide igapäevaelu. Kuna COVID-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 vastast vaktsiini maailmas veel ei ole, siis paratamatult satub osa nakatunutest eluohtlikku seisundisse. Riskirühma kuuluvad praegu teadaoleva statistika põhjal umbes neli protsenti kõigist nakatunutest. Tegelik suremus on tõenäoliselt madalam. Paljud nakatunud on avastamata ja kergemad juhud jäävad diagnoosimata.

COVID-19 patsientide raskusaste ja haiguse faasid. "Asymptomatic" – haigusnähtudeta, "Mild/Moderate" kergete/mõõdukate haigusnähtudega, "Severe" tõsiste haigusnähtudega ja "Critical" kriitiliste haigusnähtudega patsientide osakaal kõikide nakatunute hulga Autor/allikas: Pueyo 2020

Olukord on siiski tõsine. Artikli kirjutamise ajal oli registreeritud ühes kõige suurema nakatunute arvuga riigis – Itaalias – üle 80 000 haigusjuhu. Surnuid on üle 8000. Sagedasemad haigusnähud on palavik, kuiv köha ja väsimus. Rasketel juhtudel tekib kopsupõletik. Välja võib areneda mitme organi puudulikkus, mis võib lõppeda surmaga. Haigust põevad raskemini kroonilised haiged ja vanurid.

Riigid võtavad vastu abinõusid viiruse leviku tõkestamiseks, kuid paraku ei ole olnud see alati tõhus. Selle tulemusena on tekkinud mõnedes riikides, näiteks Itaalias, olukord, kus kriitilises seisundis patsiente on ajuti rohkem, kui haiglad on võimelised vastu võtma.

Näitlikustamiseks kujutab järgmine graafik kõige hullemat olukorda, mis võib tekkida USAs nakkuse piiramata jätmisel. "Hospitalized patients" ja "ICU patients" tähistavad vastavalt haiglaravi vajavate patsientide ja intensiivravi voodikohta vajavate patsientide arvu ning "ICU beds" olemasolevate intensiivravi voodikohtade arvu.

Haiglasse jõudnud koroonaviiruse patsiendid ja haiglasüsteemi võimekus. Autor/allikas: Pueyo 2020

Termin "ICU beds" ehk intensiivravi voodikohtade arv on kriitiline piir, mida raskete haigete arv ületada ei tohi. Seda illustreerib joonisel punane punktiirjoon, mis vastab tervishoiusüsteemi võimekusele pakkuda intensiivravi vajajale sobivat voodikohta. Toimivas tervishoiusüsteemis peab olema alati intensiivravi voodikohtade arv suurem raskete haigete arvust.

Kui seda tagada ei suudeta, siis suure tõenäosusega rasked haiged surevad. Samal põhjusel surid inimesed Hiinas Hubei provintsis ning surevad nüüd Itaalias ja Iraanis. Hubei suremus jäi prognoositust madalamaks, kuna kiiresti ehitati kaks täiendavat haiglat.

Miks on nii keeruline hädavajalikke intensiivravi voodikohti kiiresti juurde tekitada? Põhjus on ressursside, eriti aja, nappus. Kõige raskemate COVID-19 patsientide jaoks on vaja nn III astme voodikohti. Sellised intensiivravi voodikohad on ühed kõige moodsama meditsiinitehnikaga kohad haiglas

Need on varustatud näiteks kunstliku hingamise aparaatidega ehk ventilaatoritega ning hingamist, südame tegevust, vererõhku ning vere hapnikusisaldust reaalajas jälgivate patsiendimonitoridega. On olemas ühendused lisahapniku ja seadmeid käivitava suruõhu tarbeks, ravimeid manustavad infusioonipumbad, vereringepumbad ja vajadusel ka tehisneeru-aparaadid.

Oluline on aga ka spetsiaalne nakatunud keskkonnast isoleerimist võimaldava ventilatsiooni, valgustuse ja patsiendivoodite olemasolu. Kokku moodustab see väga keerulise meditsiinitehnoloogilise süsteemi, mille hankimiseks, ehitamiseks ja sobivate tingimuste-keskkonna loomiseks on vaja oskusteavet, planeeritud tegevust, ressursse ja aega.

Ühed kõige olulisemad meditsiinitehnoloogilised abivahendid COVID-19 tagajärjel tekkinud raskes seisundis on patsiendi elutähtsate funktsioonide tagamisel hingamisaparaadid. Need tagavad hingamisraskustega patsientidele piisava hulga hapniku juurdevoolu kopsudesse.

Pilt moodsast EMOst koos patsiendiga Autor/allikas: SciencePhotoLibrary

Kui palju on III astme voodikohti Eestis? Vastavalt äsja ilmunud "COVID-19 tõkestamise teadusnõukoja raportile" on III astme voodikohti on kokku 157. Neist kasutuses on hetkel 49 protsenti, seega 80 voodikohta on võimalik ressurss. Üleriigiliselt saaks 50 II astme voodit tõsta III tasemele, kui neid voodikohti varustada hingamisaparaatide, arstide ja õendusteenusega ja mitte arvestada sellega, et III astme voodiressursi kasvatamist II astme arvelt piirab isoleerimise puudus.

Seega, reaalne III astme ressurss kriisi ajal oleks 130 voodikohta koroonaviiruse haigetele. Viiruse edasise leviku ja intensiivravi vajavate patsientide arvu prognoos on paraku murettekitav. Intensiivravi vajajate arv võib kahele nädala pärast ületada sadat ning olla kolme nädala pärast 200 ja 300 vahel.

Kuigi COVID-19 tõkestamise teadusnõukoda soovitab nendesse tulemustesse suhtuda ettevaatusega, sest tegelik epideemia kulg sõltub paljudest teguritest nagu kehtestatud meetmete tõhususest, rõhutavad need numbrid olukorra tõsidust.

Seega, väga oluline on hoida COVID-19 nakatunute arv kontrolli all, siis on ka intensiivravi voodikohti piisavalt. Lisaks III astme voodikohtade arvule võivad kriitiliseks osutuda spetsiaalse väljaõppe saanud meditsiinipersonali nappus ja meditsiiniasutuste varustatus isikukaitsevahendite- ja patsiendispetsiifiliste seadmetarvikutega.

Igapäevaselt kannavad haiglate intensiivravi osakondade meditsiinitehnika eest hoolt ja tagavad tehnoloogia töövõime meditsiinitehnika insenerid. Neid insenere on väga vaja, eriti sellistes tervishoiusüsteemi kriisiolukordades nagu praegu, sest just nemad töötavad spetsialistidena haiglate meditsiinitehnika osakondades ja teevad kõik endast oleneva, et aidata arste võitluses COVID-19-ga.

Samuti aitavad selle eriala insenerid haiguste testimiseks vajalike haigla laborite diagnostikaaparatuuri hangete ja korrashoiuga. Tänases kontekstis on oluline ka meditsiinitehnika inseneride teadlikkus nakkusohust ja nakkusohtlikest materjalidest, millega tutvumist alustatakse juba eriala õppides.

Kindlasti on tulnud paljudel taibukatel tehnikahuvilistel mõte ise panustada täna meditsiinisüsteemi ees seisvate kitsaskohtade parendamisse. Kui kellelegi tuleb pähe idee ehitada kiiresti valmis tervishoiutöötajaid abistav seade, nagu näiteks hingamisaparaat või kaitsemask, ei saa ära unustada tõsiasja, et see peab vastama kõigile meditsiiniseadmele kehtivatele nõuetele nagu elektri-, patsiendi- ja personali ohutus ning hügieen.

Seadme toimimine peab olema tõenduspõhise metoodika järgi kontrollitud, vajadusel läbi viidud inimkatsed. Selle kinnituseks väljastavad pädevad asutused vastavussertifikaadi ning seadme tootja võtab endale vastutuse seadme ohutuse eest.

Teadlasena hindan uusi häid ideid. Koostöös oma Euroopa kolleegidega oleme pikaajalise teadustöö tulemusena loonud uudse neeruasendusravi monitooringu meetodi, mis võimaldab neerupuudulikkusega haigetele ja neid ravivatele meditsiinitöötajatele pakkuda senisest efektiivsemat tagasisidet ravi tulemuslikkuse kohta ja sellega muuta ravi patsiendile sobivamaks. Kuivõrd neerupuudulikkusega haiged kuuluvad COVID-19 riskirühma, on sellise uuendusliku meetodi, mis muudab ravi patsientide vajadustele vastavamaks, vajadus täna olulisem kui kunagi varem.

Usun, et uue põlvkonna meditsiinitehnika insenerid suudavad tulevikus leida analoogses tervishoiusüsteemi tõsiselt proovilepanevas olukorras parimaid lahendusi, mis säästab elusid ning hoiab tervist. Praeguses situatsioonis laseme haigla spetsialistidel tegeleda oma tööga ja usaldame neid. Kõige suurem abi hetkeolukorras tervishoiusüsteemile on vältida nakatumist ja hoida iseend tervena.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: