Mis köidab meie tähelepanu: hea, halb või lihtsalt tähtis sündmus? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pupilli suurus on eksperimentaalpsühholoogias levinud mõõdik, sest peale valguse reageerib pupill ka erinevatele kognitiivsetele protsessidele.
Pupilli suurus on eksperimentaalpsühholoogias levinud mõõdik, sest peale valguse reageerib pupill ka erinevatele kognitiivsetele protsessidele. Autor/allikas: Pixabay

Miks on nii, et emotsionaalsed sündmused, nagu kellegi nutt või naer, haaravad automaatselt meie tähelepanu? Uuringud on näidanud, et sellised sündmused on aju jaoks tähelepanuväärsemad kui neutraalse sisuga sündmused, sest inimese aju töötleb emotsionaalset informatsiooni eelisjärjekorras.

Seejuures pole aga selge, kas tähelepanu haaravad rohkem negatiivsed või positiivsed sündmused. Vahel reageerivad inimesed kiiremini ja tugevamini negatiivse tähendusega stiimulitele. Näiteks, neutraalsete nägude seast leitakse vihane nägu tavaliselt kiiremini kui rõõmus nägu. Seda nähtust kutsutakse negatiivsuse kaldeks (negativity bias).

Teinekord pööravad inimesed aga enam tähelepanu positiivsele informatsioonile. Näiteks hasartmängija mõtted keerlevad enam võitude kui kaotuste võimaluse ümber. Seda nähtust võib kutsuda positiivsuse kaldeks (positivity bias).

Seega on vaieldav, kas positiivsed ja negatiivsed sündmused haaravad tähelepanu sarnaselt või erinevalt. Sellesse debatti andsid hiljuti oma panuse ka Tartu Ülikooli psühholoogid doktorant Martin Kolnese eestvedamisel. Ajakirjas Neuropsychologia ilmunud artikkel tutvustab katset, kus analüüsiti tähelepanu koondumist sama suure šokolaadikoguse võitmist ja kaotamist esindavatele stiimulitele.

Uuringu tulemused ei kinnitanud ei positiivsuse ega negatiivsuse kalde hüpoteesi, sest inimesed pöörasid võitudele ja katustele tähelepanu samal määral. Määravaks faktoriks oli hoopis see, kui oluliseks inimesed sündmust pidasid.

Tähelepanu objektiivseks mõõtmiseks analüüsiti selles uuringus silma pupilli läbimõõtu. Pupilli suurus on eksperimentaalpsühholoogias levinud mõõdik, sest peale valguse reageerib pupill ka erinevatele kognitiivsetele protsessidele. Näiteks suurenevad pupillid nii pingutust nõudva ülesande lahendamisel kui ka emotsionaalsete piltide vaatamisel. Taolistes katsetes peegeldab pupilli suurus seda, mil määral on inimene pühendunud teatud sündmuste tunnetamisele.

Tartu teadlaste uurimus viitab võimalusele, et emotsionaalsed sündmused ei haara tähelepanu mitte selle alusel, kui negatiivsed või positiivsed nad on, vaid lähtudes sellest, kui olulised nad on.

Tähelepanu uurijatel on hetkel käimas andmekogumine uues veebipõhises uuringus, milles osalejaid ootab peast arvutamise mäng. Kõik täisealised huvilised on oodatud osalema. 

Uuring "Matemaatikamäng" Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Toimetaja: Katre Tatrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: