Dasuopu liustik asub maailma kõrguselt 14. mäel Shishapangmal, 7200 meetri kõrgusel merepinnast. Esimene inimene tõusis Shishapangma tippu alles 1964. aastal.

Aastal 1997 puurisid inimesed sest liustikust jääproove, millesse on kihtidena ladestunud aegade jooksul sadanud lumi ja talletunud keskkonnaolude kroonika.

Nüüd, hiljaaegu on Paolo Gabrielli koos teiste Ohio Osariigiülikooli teadlastega ühe Dasuopu puursüdamiku koostist põhjalikult analüüsinud ja otsinud sellest mitmesuguseid keemilisi elemente.

Nad kirjutavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et alates umbes aastast 1780 ladestunud kihtides on hakanud looduslikust foonist rohkem esinema mitut rohkem või vähem toksilist metalli nagu kaadmiumi, kroomi, niklit ja tsinki.

Just sel ajajärgul sai Inglismaal ja mujal Lääne-Euroopas hoogu tööstusrevolutsioon. Aurumootoreid ringi ajavast kivisöest võisidki metallid põlemisel valla pääseda.

Mõned neist, eeskätt tsink, võisid teadlaste arvates pärineda ka suurtest metsapõlengutest, mida süüdati uue põllumaa rajamiseks, mida tööstusrevolutsiooni järel kasvanud elanikkonna toitmiseks vajati.

Kõige rohkem ladestus saastet ajavahemikul 1810 kuni 1880. See võis tuleneda ka asjaolust, et Himaalaja talved olid siis suhteliselt sademerohked ning lund ja jääd ladestus suuremal hulgal. Arvatavasti jõudsid metallid Euroopast Himaalajasse talviste läänetuultega.

Nende kontsentratsioon on siiski nii väike, et mingit ohtu nad keskkonnale praegu ei kujuta. Kuid kui liustik sulab, siis võib saastemetalle väiksematel kõrgustel elavate olendite kehas ka ohtliku tasemeni akumuleeruda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.