Teaduse elutööpreemia pälvisid Jüri Allik ja Richard Villems ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580984340000 | amCalendar}}
Akadeemik Richard Villems ja akadeemik Jüri Allik.
Akadeemik Richard Villems ja akadeemik Jüri Allik. Autor/allikas: SCANPIX/Õhtuleht/Aldo Luud/PM/MARGUS ANSU

Teaduse elutööpreemia pälvisid Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik ja Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika juhtivteadur Richard Villems. Väljapaistva avastuse eest anti teaduspreemia Andres Metspalule Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest.

Elutööpreemiate suurus on 40 000 eurot, väljapaistva avastuse eest antava preemia suurus ulatub 50 000 euroni.

Akadeemik Jüri Alliku laiem uurimisvaldkond on isikusepsühholoogia. Muu hulgas on lõiganud professor kasu esimestest suurematest kultuuridevaheliste uurimuste andmebaasidest. Nendele tuginedes tuli välja, et isikuomaduste geograafiline jaotus pole juhuslik, vaid allub korrapärale. Meeste ja naiste erinevused kasvavad käsikäes inimarengu tasemega. Teisisõnu on geenide kõrval väga oluline kultuuriline mõju.

Ühtlasi on näidanud Alliku tööd, et eri inimrühmade erinevused on püsivamad ja usaldusväärsemad, kui kindla riigi või kultuuri isikuomaduste keskmine. Kindlate rahvaste kohta tekkinud stereotüüpide ja sellesse kuuluvate inimeste isikuomadustel pole mitte mingisugust seost. Näiteks eksisteerib seetõttu nn "vene hing" vaid poliitikute või kirjanike peas.

Viimasel ajal on ta uurinud geenide või erinevate ainevahetushäirete ning isikuomaduste seost. Professor võtab tihti sõna ka Eesti teadussüsteemi ja selle rahastamise eripärade ning puudujääkide teemal. Pikemalt saab kuulata Jüri Alliku mõtteid saates "Kajalood".

"Minu jaoks pole tähtis see, mille ma sain, vaid olen väga heas seltskonnas. Richard Villems ja Andres Metspalu on mu sõbrad ja head kolleegid, keda oma kolleegide seast kõige kõrgemalt hindan. See on peaaegu sama oluline, kui elutööpreemia pälvimine," sõnas Jüri Allik uudist kuuldes.

Alates iseseisvuse taastamisest on teinud psühholoogia valdkond professori hinnangul arenguhüppe. "Mõni aeg tagasi sattus mulle kätte Toomas Niidu paarikümne aasta eest ilmunud ülevaade tipppsühholoogiast. Olime toona Soomest 20 kohta kehvemad ja iseennast ka seal kuskil ei näinud. Psühholoogia on muutunud absoluutsest nullist mitte üksnes minu, vaid paljude teiste, nagu Talis Bachmanni ja Anu Realo, tõttu üheks kõige tugevamaks valdkonnaks Eesti teaduses," leidis Allik.

Võti seisnes Nõukogude Liidu ja vene süsteemist täielikult lahti ühendumises. Edu kindlustas rahvusvaheline teadus, mida polnud Nõukogude Liidus kunagi olnud. Psühholoogia õppeprogrammid tuli rajada praktiliselt nullist. "Tundub, et oleme sellega hästi hakkama saanud," lisas professor.

"On kahju, kuidas poliitikud pole aru saanud, et Eesti strateeglisele arengule saab teha võrreldavalt kahju vaid vähe asju peale teaduse rahastamise ühe protsendini tõstamata jätmise," leidis Allik.

Akadeemik Richard Villems mängis võtmerolli ka mujal maailmas silma paistva Eesti Biokeskuse asutamises ja oli selle pikaajaline juht. Juhtivteadur ise spetsialiseerub arheo- ja populatsioonigeneetikale. Tema teadustöö aitab DNA, lingvistika ja arheoloogia abil paremini mõista nüüdisinimeste põlvnemist ja nende rännet inimkonna erinevatel ajalooetappidel. Ühtlasi annab see aimu, kus ja millal tekkisid selle arengut oluliselt mõjutanud geenimutatsioonid. Villemsi osalusel läbiviidud uuringud on lükanud nii mõnegi varasema arusaama inimese põlvnemisest.

Aastatega on saanud temast üks enimviidatud teadlasi Eestis. Sarnaselt Allikule tunneb ta Eesti Teaduste Akadeemia endise presidendina järjepidevalt muret Eesti teaduse korralduse ja käekäigu pärast.

Teadusest huvituvatel noortel soovitas Villems hakata kohe algusest peale tegema tutvust selle praktilise poolega. "Kui vaadata tippu jõudnud keemikuid ja biokeemikuid või ka Jüri Allikut, kes on teaduspreemia saanud, siis olid nad juba esimese kursuse teisest semestrist entusiastlikult laboris. Edasijõudmiseks on väga lihtne vastus – töötada, töötada, töötada, muud ei midagi!" leidis Villems.

"Loen praegu esimesele kursusele evolutsiooniteooriat. Esimese tiiruga kukub suur osa läbi. Kui suudad neile selgeks teha, et õppida on ka vaja, saavad nad valdavalt A-d või B-d. Muidugi olen viimane, kes saaks seda neile pahaks panna, sest ma ise ei lasknud ennast esimesel kahel kursusel õppimisest väga segada," meenutas professor.

Andres Metspalu. Autor/allikas: Tartu Ülikool

Andres Metspalul oli keskne roll Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise juures. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsile on olnud see alates selle loomisest atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele.

2018. aasta lõpuks oli loovutanud varamule oma geeniproovi üle 100 000 inimese. Eelmise proovide kogumislaine käigus oma DNA-d uurimiseks andnud inimesed saavad juba järjepanu oma geeniriskide kohta nõustajatelt tagasisidet. Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud ka sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse.

Eestis on vastu võetud üks maailma esimesi inimgeeniuuringute seadusi, arendatud mitmete haruldaste haiguste testsüsteemid, geeniandmeid on kaasatud sadade haiguste uuringutesse ja soovijatele antakse tagasisidet nende geneetiliste terviseriskide kohta.

"Täna muudab see uudis mu elu vähe, sest pean kohe järjest kaks telefonikonverentsi pidama ja projektidega tegelema, aga homme peab kolleegidele töö juures välja tegema. See on ikka massiivne 20 aastat kestnud pingutus ja peo peab korraldama," leidis Andres Metspalu.

Metspalu tõi välja kolm tähtsat verstaposti. Geenivaramu töö oleks tunduvalt raskem juba enne esimese vereproovi võtmist vastuvõetud seaduseta. Õnneks otsustas valitsus toetada geenivaramut ka selle ühel kõige raskemal perioodil pärast 10 000 proovi kogumist, kui lõppes erarahastus. Eestisse otsustas seejärel naasta mitmeid tänapäeval nimekaid noori geeniteadlasi. Viimase olulise sammuna otsustas hakata pöörama riik tähelepanu personaalmeditsiini arendamisele.

Akadeemik pidas valeks klassikalisema tööstuse ja teadusmahukamate ettevõtmiste vastandamist. "Eesti riigi majanduse tugevust ei näita see, millisel järel on masinaehitus. Uues majanduses müüb informatsioon ja seda pole vaja vedada lennuki ega laevaga. Võime teavitustööd teha, kuid oleme ilmselt kuskil ebaõnnestunud," sõnas Metspalu.

Metspalu viitas geenivaramu näitel, et arengut ei pruugi näha paar aastat pärast valdkonnaga tegelema hakkamist, vaid mõnevõrra kauem. "Mõistet kasutu teadus pole olemas. Me ei saa täna öelda, mida tulevikus vaja läheb. Inimestel tuleb lasta oma ideid rakendada," lisas akadeemik.

Ülikoolis geeniteadust ja ka teisi erialasid õppida soovivatele noortele soovitas ta teha seda bakalaureuseastmes Eestis. "Tartus ja Tallinnas õppimine pole halb. Teil tekivad siin kursusevennad ja -õed ning oma suhtlusvõrgustik. Võite teha seejärel doktori kõige paremas kohas maailmas, kuid tehke esimene ots siin. Teil on seejärel koht, kuhu tagasi tulla," märkis Metspalu.


Parimad teadustööd
Möödunud nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja ka seitse 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad said:

1) täppisteaduste alal teadustöö "Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad" eest Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal;

2) keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustöö "Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid" eest Tõnis Timmusk;

3) tehnikateaduste alal teadustöö "Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees" eest; Marina Trapido kollektiivi juht), Niina Dulova, Marina Kritševskaja ja Sergei Preisi;

4) arstiteaduse alal teadus-arendustöö "MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes" eest Ana Rebane;

5) geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli "Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linne süsteemi täiendus" eest Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov;

6) sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel" eest Tobias Ley (kollektiivi juht), Mart Laanpere, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Katrin Poom-Valickis, Luis Pablo Prieto Santos, Maria Jesus Rodriguez-Triana ja Paul Seitlinger;

7) humanitaarteaduste alal monograafia "In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea" eest Marika Mägi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: