Rohesäuts süsinikust, metsast ja rohepesust
Kui palju raiuda ja millist metsa raiuda? Paljud argumendid ühe või tiese poolt või vastu vajavad läbimõeldud artuelu, et mitte osutuda lihtsalt rohepesuks, leiab Vikerraadio Rohesäutsus ökoloog Aveliina Helm.
Viimasel ajal levib jutt, et just noor mets on ilmtingimata vajalik, et süsinikku siduda ja kliimamuutusi pidurdada. Isegi peaminister pidas vajalikuks kommenteerida metsade vanuse ja kliimamuutuste seost, pareerides viienda septembri Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" saatejuhi põlevkiviteemalist pärimist omapoolse küsimusega, et "kui vanem puistu enam ei seo emissiooni, vaid vastupidi – seda tekitab, kas siis peaks raiemahtu veelgi tõstma"?
Kas peaministri arusaam metsade süsinikusidumisest oli üldse õigetel alustel? Pigem mitte. Esiteks on oluline teada, et mets on lisaks süsiniku sidujale ka süsiniku hoidja. Vanas metsas hoitav süsinikuvaru on kõvasti suurem kui noore metsa oma ning vana metsa lageraie vallandab puitu ja osaliselt ka mulda seotud süsiniku. Hinnanguliselt kulub pärast lageraiet vähemalt 50-100 aastat, et taastuks raiele eelnenud varu.
Teiseks on tähtis teada, et boreaalsetes piirkondades seob süsinikku nii noor kui ka päris vana mets. Vaid tõeliselt vanades loodusliku struktuuriga metsades jõutakse teoreetiliselt olukorrani, kus süsiniku edasine sidumine ja emissioon on tasakaalus, kuid on hinnatud, et see sünnib alles 150 kuni 200 aastastes ja vanemates metsades.
Eestis on sellelaadset metsa vaid mõne kvartali jagu. Noor mets seob pindalaühiku kohta süsinikku küll mõnevõrra tempokamalt, kuid ka täna metsanduslikus mõttes raieküpsed kuid ökoloogilises mõttes alles kujunevad metsad ei jää neile sugugi palju alla. Eesti uurimustes on näidatud, et nii 109 kui ka 130 aastane männik seovad keskmiselt 2.1 kuni 2.3 tonni süsinikku hektari kohta aastas. Need väärtused on samas suurusjärgus nooremate metsadega.
Kolmandaks ei tohi suures metsade noorendamistuhinas ära unustada metsade elurikkust. Kliimakriisi ja elurikkuse kadu on ühe mündi kaks külge ja ühte probleemi ei saa lahendada teist rongi alla visates. Täna on meil vaid 17% metsadest vanemad kui 81 aastat, kuid see on vanus, mil ökoloogilises mõttes täisväärtuslik metsaökosüsteem alles hakkab kujunema.
Lõpetuseks, järgmine kord, kui keegi väidab, et vanu metsi on vaja raiuda kliimamuutustega võitlemiseks siis teadke, et see ei vasta täiel määral tõele. Pigem on see lihtsalt rohepesu.
Rohesäutsu saab Vikerraadios kuulata argipäeviti kell 6.55 ja 11.20.
Toimetaja: Marju Himma