Eesti rannamaastikud kaovad muutuva kliima ja inimmõju tõttu ({{commentsTotal}})

Muu hulgas uuris Anderson Lõimastu piirkonda.
Muu hulgas uuris Anderson Lõimastu piirkonda. Autor/allikas: TLÜ

Eestile iseloomulikud luitelised rannamaastikud kaotavad oma ilmet muutuva kliima ja inimmõju tõttu, selgub Tallinna Ülikooli doktorandi Agnes Andersoni doktoritööst. Samuti vaesub nende liigiline mitmekesisus.

Rannikuala kõige dünaamilisem, hapram ja atraktiivsem osa koosneb luitelistest rannikumaastikest. Nende kujunemine sõltub eelkõige kliimast, setetest ning taimestikust, mis mõjutavad liivade liikumist ja luidete vormumist. Eestis laiuvad need ligikaudu 200 ruutkilomeetril. Anderson keskendus Tahkuna poolsaarele Hiiumaal, Keibu lahe piirkonnale ja Ruhnu saarele.

Luitelised rannikumaastikud näitavad Andersoni sõnul uuritud aladel sarnaseid arengusuundi. Nende mitmekesisus väheneb, mis väljendub randade kitsenemises ja eelluidete jõulisemas erosioonis. "Maastikud metsastuvad ja iseloomulik "meile harjumuspärane" avatud maastik kaob, mistõttu atraktiivsus väheneb," märkis doktorant. ta.

Tööst selgus, et luiteliste rannikumaastike merepoolsema osa arengu dünaamikat suunavad eelkõige lainetus, meretaseme kõikumine ja tormid. Need võivad põhjustada isegi loetud tundidega kiireid muutusi ja pärsivad alade dünaamikat ja arengut. Setete kuhjumisel on antud loodusele võimalus kujundada uusi luitelisi rannikumaastikke, mida ilmestavad alale iseloomulikud elupaigad.

Andersoni sõnul on olulised rannikumaastike kujundajad ka ootamatult keskkonda mõjutavad tegurid, nagu näiteks metsatulekahjud või tuulemurd. "Häiringute põhjustatud muudatused püsivad maastikes aastakümneid ja neist taastumine on pikaajaline," lisab Anderson.

Inimmõju avaldub mõju aga peamiselt sisemaal, ulatudes eelluidetest metsastunud luideteni. Anderson selgitas, et muutusi põhjustab eelkõige liigne tallamine, mis on jätnud jälje iseloomulikele elupaikadele, nagu näiteks valged ja hallid luited ning tallamisõrnad luitemetsad.

Doktoritöö ühe osana koostas autor ka luiteliste rannikumaastike arengustsenaariumid, mis võimaldavad nende alade edasist arenemist huvigruppidel paremini mõista ja rakendada maastike kaitseks tõhusamaid majandamiskavasid.

Andersoni doktoritööga "Development of aeolian coastal dune landscapes in changing climate and under human influence in Estonia" ("Luiteliste rannikumaastike areng muutuvas kliimas ja inimmõju taustal Eestis") saab tutvudaTLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Doktoritöö juhendajad on TLÜ külalisprofessor ja vanemteadur Tiiu Koff ning vanemteadur Hannes Tõnisson. Oponendid on Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp ning Cadizi Ülikooli professor Giorgio Anfuso.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: