Hervé Bocherens ja Verena Schuenemann Saksamaalt Tübingeni Ülikoolist on koos kolleegidega uurinud 14 Euroopa leiukohast pärit koopakaru mitokondri-DNAd ja rekonstrueerinud 59 koopakaru isendi mitokondri-genoomi.

Lisades neile juba varem rekonstrueeritud ja avalikuks tehtud 64 koopakaru genoomid, said nad ette senisega võrreldes märksa täpsema ja usaldusväärsema pildi koopakarude kunagisest elust ja olust.

Nad kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et koopakarude arvukus hakkas Euroopas järsult vähenema umbes 40 000 aastat tagasi, just sel ajal, mil nüüdisinimeste eellased hakkasid Euroopas laiemalt levima.

Koopakarude väljasuremise põhjuseks on peetud ka jääaja karme loodusolusid, kuid uued andmed toetavad senisest veelgi tugevamalt seisukohta, et ka inimesel oli siin oma osa.

On võimalik, et inimesed hõivasid koopakarude koopad enda eluasemeks, jättes loomad lageda taeva alla, jääaegse külma kätte.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.