Alternatiivse meedia tähtsus poliitiliste sündmuste kajastamisel on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt tõusnud. Erakordsed sündmused Euroopas, nagu Kreeka kriis, pagulaskriis, Brexit ning Venemaa valeinformatsiooni levitamise kampaaniad, annavad märku alternatiivse meedia suurest rollist vastuolulisuse tekitamises Euroopa poliitilises ja avalikus ruumis.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud professor Veronika Kalmus uuris koostöös Kreeka ja Tšehhi kolleegidega noorte usaldust professionaalse ja alternatiivse meedia vastu.

Uuringus võrreldi Eesti, Kreeka ja Tšehhi noori vanuses 14-25, sealhulgas nende poliitilisi hoiakuid ja usaldust meediainstitutsioonide suhtes.

2018. aastal projekti CATCH-EyoU raames tehtud uuringu valimisse kuulus 3654 noort ja selle märkimisväärseimaks tulemuseks võib pidada teadmist, et Eesti noored usaldavad alternatiivset meediat vähem kui nende Kreeka ja Tšehhi eakaaslased.

1024 küsitletud Eesti noorest usaldasid alternatiivset meediat vaid 11% teismelisi ja kõigest 10% noori täiskasvanuid. Kõige enam usaldavad alternatiivseid meediaallikaid Kreeka noored täiskasvanud (49% küsitletud vanuserühmast) ja Tšehhi teismelised (30% vanuserühmast).

Usaldus meedia vastu sõltub suuresti riigi sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest kontekstist, kuid ka küsitletute poliitilistest hoiakutest. Selgus, et alternatiivset meediat usaldavad rohkem noored, kes on negatiivselt meelestatud Euroopa Liidu suhtes. Samuti toetavad alternatiivset meediat need, kes tunnevad poolehoidu autoritaarse riigikorra vastu.

Endistes sotsialistlikes riikides nagu Tšehhi on üldine usaldus ehk usaldus nii teiste inimeste, institutsioonide kui ka meedia vastu üsna madal. Kuigi ka Eesti kuulub endiste sotsialistlike riikide sekka, oleme üldise usalduse poolest sarnased "vanade" Euroopa Liidu liikmesriikidega, sest sarnaselt neile iseloomustab ka Eesti ühiskonda pigem kõrge üldine usaldus.

Kreeka puhul on usaldust vähendanud majanduskriisid, mis on olnud tõsiseks proovikiviks kohalikele poliitilistele institutsioonidele. Selle tõttu on Kreeka üldine usaldus teinud läbi suurima languse Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Uuring ilmus ajakirjas European Journal of Developmental Psychology. Siinse artikli kirjutas Tartu Ülikooli magistrant Kadri-Ann Mägi kursusel andmete tõlgendamine ja esitamine.