Õpetajad võtavad stressi oma töö loomuliku osana ({{commentsTotal}})

Foto: educationav.com.au

Kuigi õpetajate päev on sügisel, siis kiirem ja stressirohkem aeg pedagoogidel on ilmselt kevadel, kui suve ootamise kõrval on vaja kooliaasta kokku tõmmata. Ideaalis võiks see aeg mööduda niimoodi, et nii õpetajatel, õpilastel kui ka miks mitte, lapsevanematel kõik närvid alles jääksid.

Koolipsühholoog Kärt Käesel on aastaid koolis töötades pidanud tegelema paljude õpilastega, kuid pahatihti õpetajad psühholoogi abi ei küsi. "Õpetaja ei pöördu koolipsühholoogi poole, sest tal ei ole kunagi mitte midagi viga. Ja kui on, siis varjab seda väga. Äärmisel juhul küsivad abi nooremad õpetajad," kirjeldas Käesel ERR Novaatori ja Vikerraadio ühissaates "Huvitaja" ning lisas, et õpetajad on ka väga suurt väljakutset pakkuv seltskond. Kui nemad midagi teha ei taha, siis nad ka ei tee.

Ideaalset õpetaja tüüpi ei ole

Olenemata sellest, millise aine õpetaja olla või kui "tugevad" need närvid ikkagi on, ei ole ilmselt olemas täiuslikku õpetajat. "See, mis ühel hetkel on õpetaja tugevus, võib järgmisel hetkel olla see reha, mille otsa ta just satub," rääkis Käesel.

"Ma olen uurinud, millist õpetajat õpilased tahaksid ja ma arvasin, et tõenäoliselt tahavad nad moodsat, trendikat inimest, kes oleks hea esineja. Aga ei, õpilased tahavad, et ta tunneks oma ainet ja oleks õiglane õpetaja," on Käesel kindel, et selle pärast, kas ollakse piisavalt üks või teine, ei ole põhjus stressamiseks. "On võimalik kujundada igast inimesest midagi. Vist on miljon erinevat eeldust õpetajaks ja saab noppida omale sobiva paketi."

Tihedalt infot täis topitud õppekavad ja kevadel aina lähenevad tähtajad võivad samuti õpetajates, eriti noortes stressi tekitada, kuid Käesel andis siinkohal nõu, et noor õpetaja võiks sellisel juhul mitte keskenduda sellele, mis ainet ta annab, vaid kuidas ta seda teeb.

"Peame arvestama, et kooli poolt ajame õpilastele tõesti igasugust pudi padi. Iga asi on mingil ajal vajalik, aga laps ei pruugi aru saada, miks tal seda vaja on ja millal ning õpilasel võib tekkida vastupanu." Õpilaste ja õpetaja omavahelisel läbisaamisel on otsene seos sellega, kuivõrd stressirohke ühel või teisel poolel koolis on.

Kolleegid on toeks

"Teistest töötajatest on õpetajale pigem positiivset tuge. Õnneks õpetajad on sellised, kes enamasti omavahel suhtlevad," rääkis Käesel, et pingete maandamiseks on endiselt hea meetod teistega oma mure jagamine. Samas ütles ta, et kuivõrd õpetaja tööpäev on täis suhtlemist, siis sõpradelt ongi vaja mõistmist, kui pedagoogist tuttav ei taha õhtul kellegagi rääkida.

Kõik muud nõuanded on samuti ülekantavad mistahes stressirohketelt ja palju suhtlemist vajavatelt ametitelt. Esmatähtis on õppida aja planeerimist. "Aeg on see faktor, mida õpetajatel on vähe. Tihti peab olema rööprähkleja," kirjeldas Käesel.

Õpetaja läbipõlemist ja stressi saab vältida ikkagi kogu kollektiiviga. Mida väiksem kool, seda lihtsam on omavahel suhelda, kollektiivile üritusi korraldada. Oma kooli õpetajaid tuleks üllatada, premeerida, aidata, väljasõitudele saata, loetles Käesel.

Kuidas vältida stressi ja läbipõlemist?

Elis Rodendau (inglise keele õpetaja, tööstaaž: 2 aastat)

Ma arvan et kõige olulisem on see, et leiad iseenda jaoks ka aega. Töö ju ei ole kõige olulisem. Päeva lõpuks saad ikka aru, et töö ei ole su A ja O elus. Ma hakkasingi käima rohkem trennis, sest see jäi mul vahepeal pikkade tööpäevade pärast täiesti unarusse. Aga võta omale aega ja käi trennis, saa sõpradega kokku. Teha midagi mis ei ole üldse seotud su tööga. Nüüd teist aastat õpetaja olles püüan pärast kella seitset õhtul mitte enam tööd teha ja sinna stuudiumisse vaadata. Ja nädalavahetustel nii palju kui võimalik, ma püüan mitte tööd teha. See alati ei õnnestu, aga ma arvan, et see et mul on see juba eesmärk omaette, on ka oluline. Enda jaoks peab ka aega võtma. See on mu soovitus kõigile.

Eve Ploomipuu (saksa keele õpetaja, tööstaaž 37 aastat)

Ma arvan, et stressitaluvus sõltub konkreetsest inimesest ja inimtüübist ja ma leian, et see ei ole õpetajate hulgas suurem kui muus valdkonnas. Või kui hinnata seda heaks või halvaks, siis ma arvan, et õpetajate stressitaluvus on hea, sest koolielus on ka palju positiivsust. Ja minu arvates siiski rohkem positiivsust ja see tasakaalustab. Ma arvan, et üldjuhul ei sõltu stressitaluvus töökogemusest. Kuid enamasti saavad staažikad pedagoogid stressiga paremini hakkama just seepärast, et neil on kogemusi ja vilumusi rohkem kui noortel. Aga noori õpetajaid seevastu aitab nende nooruslik sarm.

Kolleegidest on väga palju tuge ja abi. Juba ainuüksi oma mure või probleemi jagamine aitab. Ja tihti annavad nad ka head nõu. Koos probleemi lahates enamasti me leiame sellele lahenduse. Ja ma arvan, et meie igapäevatöös ongi meie kolleegid meile peamiseks abiks ja toeks.

Õpetajate rõõmudest saab kuulata ka "Huvitaja" saate osa, kus õpetajad räägivad, mis neile nende töös on pakkunud rõõmu.

Toimetaja: Linda Eensaar, Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: