Kahemunakaksikud sünnivad, kui kahe spermi poolt viljastatakse korraga kaks erinevat munarakku, mis mõlemad pesastuvad. Keskmiselt kattub kahemunakaksikute pärilikkusaine 50 protsendi ulatuses nagu ükskõik millisel teisel õel-vennal. Ühemunakaksikute DNA on seevastu täpselt samasugune. Nende ilmale tulekuks viljastab üks sperm ühe munaraku, kuid munarakk jaguneb hiljem kaheks.

Hiljuti Austraalias nelja-aastaseks saanud ja nüüd kirjeldatavad kaksikud langevad vahepeale. Hüpoteesi põhjal viljastas seekord sama munaraku täpselt samal ajal kaks spermi. Tavaliselt toob see varem või hiljem kaasa raseduse katkemise. Kolme kromosoomikomplekti toel tervet inimest ei kasva.

Seekord sattus aga mingil põhjusel osadesse embrüo rakkudesse ema ja ühe spermi DNA, teistesse rakkudesse ema ja teise spermi DNA ning kolmandatesse mõlema spermi pärilikkusaine. Neist viimaste kasv jäi aja möödudes kängu ja rakud hukkusid. Ülejäänud rakukämp jagunes ootamatult kaheks nagu ühemunakaksikute puhul.

Ilmale tulnud kaksikute DNA on emaliinis täpselt samasugune. Isaliinis kattub see 78 protsendi ulatuses. Teisisõnu on tegu 89 protsenti identsete kaksikutega.

Seejuures leidub mõlema lapse mõnedes rakkudes kaks X-kromosoomi, teistes aga nii X- kui ka Y-sugukromosoom. Kõrgema XY-kromoosomide osakaaluga loode arenes meheks, teine naiseks. Eelnevalt, 2007. aastal kirjeldatud juhtumi puhul polnud võimalik ühe ilmale tulnud lapse sugu üheselt määrata.

Laste areng ei kulgenud siiski täielikult ilma probleemideta. Tüdrukul tekkis vahetult enne sündi veresoone ummistus, mis viis neli nädalat hiljem käe amputeerimiseni. Kolme aasta vanusena selgus, et ebahariliku geenikoodi tõttu ei arenenud täielikult välja tüdruku munasarjad. Sellega seostuva kõrge vähiriski tõttu otsustasid arstid need eemaldada.

Uurimus ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine.