Teadlased arvutasid välja, palju maksab e-hääl ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uus ID-kaart
Uus ID-kaart Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

E-hääletamine säästab rohkem raha kui ükski teine hääletusviis. Sellega kaasnevad kulud võivad kasvada tulevikus aga koos Eesti tuntuse ja hääletusviisi populaarsusega, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

"Valimiste puhul pole muidugi kunagi küsimus selles, kui palju see maksma läheb. Tähtis on demokraatia ja hääletamise kodanikele võimalikult mugavaks muutmine, et nad saaksid realiseerida oma vaba tahet," rõhutas Robert Krimmer, Tallinna Tehnikaülikooli e-valitsemise professor. Möödunud aastal ilmunud analüüsi raames arvutas ta aga sellegipoolest kolleegidega, palju läks maksma iga 2017. aasta kohalike omavalitsuse valimistel antud hääl.

Analüüs annab aimu, kui palju võib kuluda selleks raha käesoleval aastal. Kõige kallim on analüüsi põhjal eelhääletamine tavalistes, näiteks kaubanduskeskustes asuvates valimisjaoskondades. Ühe seal antud hääle menetlemine läks maksma 2017. aastal keskmiselt 20,41 eurot.

Riigi rahakoti säästmiseks oleks kasulikum eelhääletada maakonnakeskustes, mis vähendab hääle hinda enam kui kolm korda. Valimispäeval antud häältega seotud toimingute hind oli veel madalam, nõudes ühe hääle kohta keskmiselt 4,37 eurot. Kõige odavam oli konkurentsitult e-hääletamine. Sel viisil antud hääle hind oli 2,32 eurot.

"Hääle hind sõltub ühelt poolt sel viisil antud häälte arvust, kuid ka kanali eripäradest. Kõige rohkem tõstab kulusid inimtööjõud. Kui sul pole väga palju valijaid, kuid pead hoidma tööl rohkelt inimesi, kasvab hääle hind peaaegu plahvatuslikult," selgitas Krimmer. Eriti hästi paistis see silma kaubanduskeskustes asuvate jaoskondade puhul.

Teisisõnu, võimalusi kulude optimeerimiseks jagub, kuid alati tuleb seejuures küsida, kui palju on väärt demokraatia. Valimisaktiivsuse langus sunnib riike paratamatult valimiskanalite arvu kasvatama. Sellega kaasnevalt muutuvad keerukamaks ka kontrollmehhanismid, mis kindlustavad, et iga inimese häält loetakse vaid ühe korra.

"Valimisaktiivsuse mõttes on Eestis olukord võrreldes Lääne-Euroopaga väga hea. Valijate arv püsib samal tasemel või isegi vaikselt kasvab," märkis Austria päritolu Krimmer. E-hääletamine ei toonud kaasa küll valijate arvu suurenemist, kuid võis ära hoida selle languse. Professori hinnangul mõjutab Eesti valimisaktiivsust pigem üldine osaluskultuur. Sellele pole tegemist aga midagi sellega, kuidas valimisi korraldatakse.

Samal ajal ennustas Krimmer, et e-hääle hind tulevikus ei lange ja võib isegi kasvada. Seda isegi juhul, kui hääletusviisi kasutab üha rohkem inimesi. Osaliselt taandub see Eesti kui e-riigi tuntusele.

"Lisaks, mida rohkem inimesi süsteemi kasutavad, seda rohkem kulutatakse vahendeid katsetele seda lahti muukida. Tarkvara tuleb järjepidevalt uuendada, jooksvatest kulutustest pole pääsu. Võib oodata, et e-valimiste turvalisuse tagamine nõuab üha rohkem ressursse," viitas professor. Selle täielik mõju on näha alles järgmistel valimistel.

Elektrooniline hääletamine lõpeb 27. veebruaril kell 18.00, eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades kell 20.00.

Tutvu uurimusega täies mahus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: