Rühm Briti ja Uus-Meremaa teadlasi eesotsas Sarah Jelbertiga Cambridge'i Ülikoolist tutvustas katsevarestele mitmesugused kergemaid ja raskemaid esemeid, mitmesugust värvi ja abstraktse kujuga nagu kuup või kera. Kergemad olid tehtud näiteks plastist ja kaalusid umbes üks gramm, raskemad olid näiteks savist ja kaalusid 10-15 grammi.

Teadlased õpetasid pooltele varestele selgeks, et kui nad haaravad nokka mõne raskema eseme, saavad nad vastutasuks lihapalukese; teised varesed õpetati lihapalukest saama just vastupidi, kergema eseme nokka võtmise eest.

Järgmises katsejärgus toodi mängu uued esemed, millega varesed ei olnud varem kokku puutunud, aga ikka oli osa esemeid raskemad, osa kergemad. Esemed riputati nüüd ka nööri otsa ja lasti neile ventilaatorist tuult peale.

Võite isegi arvata, et kergemaid esemeid lükkas tuul nööri otsas kaugemale viltu kui raskemaid. Ja sedasama arvasid enamasti ka varesed. Kuigi esemed olid nende jaoks uued, arvasid nad 73 protsendil juhtudest ära, millised neist on kerged ja millised rasked, ja see on selgelt parem tulemus kui lihtsalt huupi valides.

Kui teadlased ventilaatori seisma panid, langes õige valiku protsent 48ni, mis viitab, et varesed tegid valiku just nööri asendi põhjal ja said aru, kuidas see on eseme kaaluga seotud.

Et uuskaledoonia varesed nii nutikad on, ei ole enam väga suur üllatus, aga et nad ka esemete raskust nii nutikalt hinnata oskavad, see on teaduse jaoks uus tõdemus. Tõdemus on kirjas Briti Kuningliku Seltsi toimetistes.