Seni teadaolevalt on maailmas kaks liiki, kes oskavad sihipärast kasu lõigata konksuga tööriistadest- inimesed ja Uus-Kaledoonia varesed (Corvus moneduloides). Sellisele järeldusele on jõudnud Šotimaal asuva St Andrewsi ülikooli teadlased, kes jälgisid vareste tööriistakasutust peidetud toidupalukeste kätte saamisel. Teadlaste sõnul ei jää varesed siinkohal lootma oletustele, vaid tegutsevad konksuga toitu jahtides väga läbimõeldult, vahendab Phys.org.

Uus-Kaledoonia varesed meisterdavad tööriistu ise. Selleks napsavad nad nokaga põõsast harulise oksa, eemaldavad sellelt puidu- ja kooretükikesi nii, et otsa jääb konksuke. Sellise tööriista abil õngitsevad nad putukaid nende peidupaikadest.

Teadlased täheldasid, et loodusest püütud varesed kasutasid selliste tööriistade koopiaid järjekindlalt õigetpidi ka siis, kui need anti neile ette nimelt valepidi. Need andmed räägivad vastu ühele varasemale katsele, milles ilmnes, et varesed kasutavad õige kasutusviisi leidmiseks katse-eksituse meetodit. Küll aga kinnitavad mõlemad uuringud, et varesed suudavad analüüsida tööriista omadusi ning sellest lähtuvalt leida sellele õige kasutusviis.

St Andrewsi ülikooli teadlased andsid varestele mitmesuguseid kummalisi tööriistu. Neil kõigil oli aga üks kindel iseärasus (nt konks) ühes ning teine (nt kumerus) teises otsas. Teadlased ütlesid, et see, millist otsa varesed toidu kätte saamiseks kasutasid näitas, millist tööriista omadust nad tähtsamaks pidasid.

Kokku pakuti varestele kolme eri tüüpi tööriistu. Kuigi konks oli neist iseärasustest inimsilmale kõige raskemini tabatav, kujunesid vareste lemmikuks just konksuga tööriistad. Teadlased pidasid selle põhjuseks tõsiasja, et konksuga toidu õngitsemine on vareste kogemuses kõige tulemuslikum.

Teadlased tõdesid siiski, et selle katse põhjal ei saa siiski väita, et Uus-Kaledoonia varesed mõistaksid lõpuni, kuidas nende tööriist täpselt töötab, aga sama käib sageli ka inimeste kohta.

Vastav artikkel ilmub ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B.