Aisopose valmis maandus saabus kord vares veinikannu juurde janu kustutama, kuid avastas, et tema nokk on selle põhjas oleva veetilgani ulatumiseks liiga suur. Kannu ümberkeeramise asemel hakkas ta järjest sellesse kivikesi poetama, kuni veetase viimaks ligipääsetavale kõrgusele kerkis.

Uus-Meremaa teadlased tegid Uus-Kaledoonia vareste intelligentsuse uurimiseks sarnase katseseeria. Ainsa vahega jätsid nad vee pinnale ulpima lihatüki, mis sulelistele motiveerivamalt kui paljas vesi mõjus, ning asendasid kannu kuues erinevas katses torusüsteemidega.

Järjest keerukamates ülesannetes demonstreerisid varesed, et eelistavad veetaseme tõstmiseks vee pinnale jäävate kuulikeste asemel uppuvaid ja seest tühjade asemel täidetud kuulikesi. Samuti valisid nad pea alati toru, milles oli veetase juba algatuseks kõrgem. Viimaks ei suudetud vareseid liivaga täidetud toruga haneks tõmmata.

Samas kukkusid nad läbi kahes raskemas ülesandes, mis nõudsid toru laiuse arvestamist ja kahe ühendatud toru mõju mõlema veetaseme muutusele. Ent sellele vaatamata oli vareste sooritusvõime antud ülesande puhul võrreldav viie- kuni seitsmeaastaste inimlaste omaga, rääkimata inimahvidest, kes samuti vedelike liikumist suhteliselt hästi mõistavad.

Uus-Kaledoonia varesed on varemgi oma intelligentsusega silma paistnud. Näiteks mäletavad nad inimeste nägusid, valmistavad primitiivseid tööriistu ja suudavad oma tegevusi ette planeerida

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.