Inimese jõudmine Vaikse ookeani saartele on mõjutanud sealset linnustikku ({{commentsTotal}})

Kagu kohtab looduses inimmõju tõttu harva. Liigi reintrodutseerimis-programmis osalevaid isendeid võib näha loomaaedades.
Kagu kohtab looduses inimmõju tõttu harva. Liigi reintrodutseerimis-programmis osalevaid isendeid võib näha loomaaedades. Autor/allikas: Flickr/Klaus Huppertz

Milline see mõju on olnud ja kuidas suur küttimissurve linnud väiksemaks muudab, selgitab Linnuvaatlejas Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik.

Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Poola teadlased seavad selle sõsarliigi olemasolu siiski kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.

Nende arvamus tugineb teadmisele, et Vaikse ookeani saarestike loodust on oluliselt mõjutanud inimese saabumine. Eelkõige on kannatanud lennuvõimetud linnud. Nende liigse küttimise tõttu on välja surnud mitukümmend liiki, sealhulgas ka 20 Uus-Kaledoonia lennuvõimetut linnuliiki.

Kuna tõenäoliselt kütiti esmalt suuremaid liike ja isendeid – nende toiteväärtus oli kõrgem –, võis looduslik valik soodustada väiksemakasvuliste isendite ellujäämist.

Selle teadmise valguses on küsitav, kas pelgalt luude põhjal kirjeldatud R. orarius oli omaette liik või hoopis enne küttimissurve tekkimist elanud kagu suurem vorm.

Varasemalt seletati suurema ja väiksema liigi tekkimist saarestiku kõrgusgradiendiga (üks liik elas mägedes, teine madalamal). Sellegipoolest on äärmiselt vähetõenäoline, et kaks väga sarnast liiki oleks saarestikku tekkinud samaaegselt.

Kuna suuremamõõtmelised luuleiud pärinesid küttimiseelsest perioodist, on tõenäoline, et pigem toimus aja jooksul kagude mõõtmete oluline vähenemine.

Teooriat kinnitab tõik, et oluliselt väiksemaks on kagud muutunud alles paari viimase sajandi jooksul. Samas puuduvad ka tõendid kahe kaguliigi samaaegsest esinemisest saarestikus 1800 aastat tagasi. Lisaks on luude mõõtmete erinevused väikesed ja jäävad piiridesse, mida võib sageli kohata ka suuremate kurglaste puhul.

Kahe liigi olemasolu seab kahtluse alla ka saare loodus.

Uus-Kaledoonia kerkis ookeanist 37 miljoni aasta eest, seega pidi kagu eellasliik saarestikku saabuma lennates ning kaotama lennuvõime pärast seda.

Küttimisest pääsenud kagud asustasid saarestiku pindalast kolmandiku moodustava ultraaluseliste kivimitega piirkonna – raskesti ligipääsetava, suure raskemetallide sisalduse ja kidura taimestikuga ning inimesele elamiskõlbmatu ala. Praeguseks on neis kagude pelgupaigaks kujunenud ja liigi kahanemist mõjutanud piirkondades kagud 10% kergemad kui on looduskaitseliste pingutuste tulemusena mujal saarestikus levinud isendid.

1774. aastal toodi saarestikku koerad, kes tõrjusid kagud asulatest veelgi kaugemale ning 1882. aastal märgiti, et kagud on asustatud alade lähedusest ja metsikutest piirkondadest peaaegu kadunud. Ka praegusel ajal on saarel hulkuvad koerad kagude suurimaks ohuks.

Kuigi sajaprotsendilise kindlusega ei saa väita, et kagu suuruse vähenemise taga on inimene, on see siiski väga tõenäoline. Inimtegevusest põhjustatud kehasuuruse muutusi on teada ka imetajate puhul. Muutuste mõistmiseks on oluline tunda saarte biogeograafiat ja invasiivsete liikide mõju kohalikele ökosüsteemidele.

Praeguste teadmiste põhjal saab arvata, et inimese mõju linnuliikide kehamõõtmete muutumisele võib olla arvatust suurem ja liikide väljasuremise põhjustajana alahinnatud.

See teadusuudis ilmus esmalt Linnuvaatleja ajaveebis ja põhineb teadusartiklil "Indirect evidence for body size reductionin a flightless island bird after human colonisation".

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: