Varastamine aitab linnaeluga kiiremini kohaneda ({{commentsTotal}})

Hõbekajakad
Hõbekajakad Autor/allikas: Arne Ader / Loodusemees.ee

Toidu hankimiseks kasutavad linnud mitmeid strateegiaid – kes otsib ise saagi, kes jälgib teisi ja tegutseb teiste tulemuse alusel.

Üks võimalus kõht täis saada, on see kellegi teise käest varastada enne, kui too jõuab selle alla neelata. Reeglina röövitakse saak nõrgemalt või väiksemalt jõuga. Kleptoparasitismi on täheldatud nii putukatel, ämblikel, imetajatel (loomulikult ka inimestel). Enim on seda uuritud lindudel.

Kõige sagedamini esineb kleptoparasitismi kajakate seas (vähemalt 23 liigil). Ilmselt on põhjus selles, et kajakad toituvad sageli suurte parvedena toidurohketes kohtades, näiteks prügilates või kalapüügilaevade lähistel. Varastamine on kasulikum just sellistes ohvri ja saagi koondumiskohtades.

On teada, et kajakad kasutavad sellist toitumisstrateegiat vastavalt oludele: toidukülluse korral varastatakse vähem, saagi vähenedes üha enam. Põhjuseks võib olla varastamise hind, näiteks võib ohver vastupanu osutada ja varast vigastada.

Inglismaal jälgiti hõbe- (Larus argentatus), kala- (L. canus), naeru- (L. ridibundus) ja merikajakate (L. marinus) toitumiskäitumist nii Norfolki rannikul kui ka Ida-Londoni Billingsgate kalaturul, leidmaks vastust küsimusele, kas ja kuidas on kleptoparasitism aidanud kaasa kajakate linnastumisele. Rannikul toitusid kajakad looduses leitavast, kalaturul aga kalastus- ja toidujääkidest; rannikul toitus ühes parves keskmiselt 176 kajakat, kalaturul vaid 40 lindu. Linde jälgides registreeriti kõik õnnestunud ja luhtunud toiduvargused.

Nii toiduobjektide suurus kui ka lindude asustustihedus olid suuremad kalaturul, mõlemad tegurid mõjutasid kleptoparasitismi sagedasemat esinemist ka linnas.

Saadud tulemused kinnitasid eelnevaid inimesest puutumata piirkondades tehtud uuringute tulemusi, mis sedastasid sagedasemat kleptoparasitismi tihedamalt lindudega asustatud piirkondades ning suuremate toiduobjektide varastamise eelistust. Suure toiduobjekti neelamine võtab ohvril ka kauem aega ja seepärast on varastamise edukuse tõenäosus suurem.

Uuringu tulemused lubavad järeldada, et kleptoparasitism on linnas tasuvam strateegia kui looduslikel toitumisaladel, kuna võimaldab linnu energiavajadust rahuldada kergema vaevaga.

On teada, et uute oludega kohanemisel, sealhulgas linnas hakkamasaamisel on sageli eelis uudseid käitumisviise kasutavatel liikidel. Isendite käitumist matkides ehk teistele lindudele järgnedes saadakse teada toidu asukoht, toidu varastamine säästab aga oluliselt aega. Seega võivad uute elupaikade hõivamisel kajakate seas edukamad olla just kleptoparasitismi viljelevad liigid.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: