Koprad aitavad veelindudele soodsaid elupaiku luua ({{commentsTotal}})

Koprad tekitavad tamme ehitades veelindudele sobilikke madalaveelisi alasid.
Koprad tekitavad tamme ehitades veelindudele sobilikke madalaveelisi alasid. Autor/allikas: Flickr/Jack Sasson

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku.

Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kuid kas kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed, küsib Linnuvaatlejas Tartu Ülikooli ökoloog Marko Mägi.

1930. ja 1950. aastatel toodi Lõuna-Soome linna Evo ümbrusesse kanada koprad (Castor canadensis) ning nüüd uuriti, kas kobraste tekitatud üleujutusalad mõjutavad piilpardi (Anas crecca) arvukust ja pesitsust.

Kuna kopratekkelistes veekogudes on kaldavööndi vesi oluliselt madalam ja piilpartidele toiduks sobilike ohtrate veeselgrootutega, loendati ülevaate saamiseks kobraste poolt asustatud järvedes veekogudel nii peatuvate kui ka pesitsevate partide pesakondi. Seejärel võrreldi andmeid kobrastest puutumata järvedega.

Muuhulgas tahtsid teadlased uuringuga teada saada, kas kobraste mõju on lokaalne (0,1–50 ha alal) või ulatuslikum (40–50 km2 alal).

Tulemused näitasid, et koprad soodustasid piilpartide sigimisedu nii lokaalselt kui ka ulatuslikult, olles vastavalt 90% ja 60% suurem kobraste poolt asustatud piirkondades. Paaride arvukuses ilmnes mõju aga ainult ulatuslikult ning oli koprajärvedes poole võrra suurem.

Lokaalne piilpartide sigivuse tõus tulenes sagedasemast korduvpesitsust, kuna pesitsuspaaride arv erinevate veekogude vahel ei erinenud.

Lokaalse mõju puudumist pesitsuspaaride arvule võib seletada tõik, et piilpardid kasutavad toitumiseks mitmeid väiksemaid veekogusid ning veedavad seepärast koprajärvedel aega vaid osaliselt. Samuti on kevadel lume sulades metsades ajutisi veekogusid, mis on pesitsusperioodi alguses piilpartidele sobilikud toitumiskohad.

Sigimisperioodil on piilpardi isaslind kergesti äratuntav kirka sulestiku järgi. Autor: Flickr/Simonas Minkevicius

Uuringu tulemusena kindlaks tehtud positiivne mõju pesakondade arvule lubab arvata, et kopraid võib edukalt kasutada taastusmeetmena piirkondades, kus veelindudel soodsaid elupaiku napib.

Arvestades, et 60–90% Euroopa ja Põhja-Ameerika märgaladest on viimase sajandi jooksul hävinud või nende olukord oluliselt halvenenud, võib kobraste kasutamine suuremahuliste taastamistööde planeerimisel võimalik lahendus olla – nende tegevus soodustab mitmekesisuse suurenemist ka teistes organismirühmades.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: