Hea küsimus: kas Eestis leidub rohkem kopra või inimese rajatud tamme?

Eestimaal ringi vaadates paistavad vee omatahtsi suunajatest ja paisutajatest silma kaks liiki: inimene ja kobras. Statistikast koorub välja, et tükitöö poolest on koprad inimestest usinamad, kuid rajatud paisude mõju on inimeste omadest selgelt väiksem.
Kobras on olemuselt ökosüsteemi insener, kes rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid. Üleujutatud alad aitavad neil toidule lihtsamalt ligi pääseda ning kaitsta oma urgu röövlite ja talvepakase eest. Kuigi kobraste tammiehitus võib häirida ligidal elavaid inimesi, on nende üleujutamiste kasutegur loodusele suure väärtusega.
Kopra loodud märgalad
Kopra loodud märgalad on elupaikadeks paljudele taimedele ja loomadele, pakkudes peavarju näiteks veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kaladele ning jahimaad pisikiskjatele. Eestis on erinevate märgaladega kokku kaetud üheksa protsenti maapinnast.
Kopratiigid on ka looduslikud reservuaarid, mis vähendavad kevadisi üleujutusi ja suurendavad kuivadel suvekuudel veevoolu hulka. Igas kopratiigis võib miniatuursel kujul näha seda, mis toimub veepuhastusjaamades. Sade settib ja vesi rikastub hapnikuga. Nii annab iga koprapais oma panuse jõgede ja järvede ning selle kaudu ka Läänemere puhtusesse. Kui kobras oma tiigist lahkub japais aja jooksul laguneb, on sellestki loodusele kasu. Vee alanedes metsa alla maha jääb lodu kattev mudakiht on taimedele väetise eest.
(Erinevuse võrdlemiseks sikuta fotol olevaid nooli paremale ja vasakule.)
Inimene – agar paisutaja
Ka inimene on läbi ajaloo olnud agar paisutaja. Suurematele jõgedele on vesiveskite ja hüdroelektrijaamade tarvis rajatud palju paise. Kokku on loendatud Eesti jõgedel üle tuhande paisu. Erinevalt kopratammidest on inimese loodud paisud palju suuremad. Seetõttu pole ka nende mõju loodusele enam nii positiivne.
Ligi 75 protsenti paisudest pm kaladele ületamatud ja umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Paisude tõttu on kalad, nende elupaigad ja toitumisalad üksteisest isoleeritud (mõjutades nende kasvukiirust, toitumis- ning rändevõimalusi) ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit.
Inimtekkelisi paise on Eestis kaardistatud 1700 ringis, millest üle 600 on tänaseks päevaks hävinud – seega kokku on praegu veidi üle tuhande paisu.
Koprapaisude asukohti ei ole võimalik nii detailselt kaardistada, sest need tekivad ja hävivad pidevalt. Sellegipoolest on võimalik näidata kobraste tegevuspiirkonda, mis on aastast-aastasse püsiv. Põllumajandusametil on kopratammide kohta informatsioon vaid riigi poolt korrashoitavatel ühiseesvooludel 2012 ja 2015. aasta seisuga. Kokku on kopratammisid määratletud nendel jõgedel üle kahe tuhande).
Seega võib väita, et koprad on küll mõjult tagasihoidlikumad paisutajad, kuid tükitöö poolest inimestest lausa poole usinamad.
Neljapäeval, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset vee päeva, mis tänavu suunab oma fookuse looduslikele märgaladele.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa