Mamilite uuring: keskealiste spordimeeste kõva treening kipub jääma vaid nädalavahetusse
Keskeas kipub teatud hulk mehi otsima uusi väljakutseid, teiste hulgas näiteks püüdma jalgrattaspordis harrastajate tipptulemusi kallil treeningvarustusel. Austraalia teadlased uurisid seda nähtust lähemalt ja kaardistasid selle negatiivseid, aga ka positiivseid kõrvalmõjusid.
Keskealiste meeste hulgas levib trend, mida naljatamisi nimetatakse Mamilite liikumiseks. Mamil tähistab lühendit ingliskeelsest väljendist Middle-aged men in lycra, mis eesti keeles võiks tähistada keskealisi treeningriietes mehi. Neid iseloomustab prestiižne töökoht, hea sissetulek ning silmatorkav treenimine nädalavahetustel, näiteks jalgrattatreening kalli treeningvarustusega. Meedias seostatakse nende elustiili sooviga lahendada keskeakriisi probleemi näidates end füüsiliselt võimekatena.
Alates 2010. aastast on Mamilitest meedias räägitud üha rohkem ning neist on isegi tehtud dokumentaalfilme.
Sidney Ülikooli teadlastel tekkis sellega seoses küsimus, kas Mamileid on viimase kümnendi jooksul tõesti juurde tulnud või on tegu lihtsalt meedias võimendunud teemaga.
Võrreldes 2000ndate algusega on Mamilite hulk kahekordistunud: kui 2002-2004. aastal oli neid 6,2 protsenti, siis 2016. aasta andmetel on neid 13,2 protsenti. "Siiski on enamik nendest nädalavahetuse kangelased ega sõida rattaga tööpäevadel," seisab austraalia teadlaste artiklis.
Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port lahkas seda tulemust öeldes, et see fakt on märk mitmest asjast. Rattasõitu kasutab nn praktiliseks liiklemiseks väike osa populatsioonist, sh harrastajatest. Samuti nõuab töölesõit enamasti teistsugust ja rohmakamaks kasutuseks sobivat ratast, enamasti ka riietust ja neid kokku võttes ei käsitleta seda sõitu piisavalt treenivana.
Selle kohta, et treeningkoormus langeb nädalavahetusele, märgib Port: "Treenimine ise pole halb. Probleemiks on soov saavutada liiga palju liiga kiiresti. Reaalne on see just harvemini treenimisel kuna keha vajab kohanemiseks regulaarsust."
Miks ebaühtlane treeningkoormus kehale halvasti mõjub, saab teada "Ühe minuti loengu" videost:
Meie puhul peaks võrdlustes arvestama kliimaga, sest ülejäänud maailmas on nädalavahetuse pikad sõidud tihti nn kohvipausiga teele jäänud kohvikus. Itaaliast Austraaliani leidub ratturite seas populaarsete teede servas ratturite vajadustega arvestavaid kohvikuid. Need võimaldavad koormust tasandada.
Lisas tõi Port välja, et grupis treenimine aitab kaasa koormustega liialeminekule, kuid lisas, et grupis sõit on samas motiveeriv ja teeb treeningutes osalemise kergemaks ning vahelejätmise raskemaks.
Mamil = jõukas + tippratas
Ühtlasi võimaldas see metauuring erinevatele andmetele tuginedes joonistada välja ka keskmise Mamili profiili. Selgub, et Mamil on tavapäraselt keskmisest jõukam linlane, elab sageli veekogu ääres, kus ühtlasi kohtutakse teiste Mamilitega. Teiste Mamilitega jagatakse oma kogemusi treeningul kasutatava tehnoloogia kohta, mille abil loodetakse saavutada järjest paremaid tulemusi.
Kristjan Port nendib, et ka Eestis on trend Austraaliaga võrreldav. "Kuulume arenenud riikide sekka ja kordame teistes sarnastest riikides toimuvaid sotsiaalseid protsesse. Meie Mamilid on sama toredad kui Austraalia, Ühinenud Kuningriigi või USA omad."
Port selgitas, et Mamilite nähtus on nagu kepikõnd: tegu on kultuuris kehtinud normide avardumisega, millele on lisandunud liikumisviise. Aga miks seostub Mamil just jõuka linlase eluviisiga?
"Sotsiaalmajandusliku taustaga seostub see peamiselt ratta ja varustuse hinna kaudu," sedastas Port. Austraallased tõid oma uuringus välja, et just kõrgema hinnatasemega jalgrataste müük on Austraalias plahvatuslikult kasvanud ning just Mamilite kulutused ratastele hoiavad avatuna paljusid jalgrattaärisid. Port lisab, et võimalus soetada hinnaline ratas on jalgrattasõidust kujundanud kuvandi keskklassi jaoks sobivast spordialast. Sobib ka see, et mehi huvitavad rattaspordiga kaasnevad tehnilised detailid, mis kombineeruvad tervislikkuse ja paraneva keha kuvandiga.
Mehed teineteisele toeks
Pealnäha võib see kõik tunduda keskeakrisiis meeste rammukatsumise ja meelelahutusena, kuid Sidney Ülikooli teadlased toovad selle juures välja ka positiivse külje: Mamilid pakuvad üksteisele sotsiaalset tuge ning õhutavad kaaslasi olema kehaliselt aktiivsed.
Port kommenteeris seda fakti sellega, et teised ratturid loovad sotsiaalselt rikastavad ja toetava kollegiaalsuse. "Kirsiks tordil on ammu soovitud samm tervislike eluviiside poole, mida seni on peamiselt edasi lükatud."
Uuringu andmed näitavad, et tervikuna on keskealiste meeste füüsiline aktiivsus viimase 22 aasta jooksul õige pisut kasvanud, kuid just 45-54-aastased on hakanud rohkem liikuma; see näitaja kasvanud rohkem kui sama vanuserühma naiste hulgas.
Osakaal 45-65-aastastest meestest, kes eelneval aastal sõitsid jalgrattaga nädalas vähemalt korra on kahekordistunud. Autor: MJA
Oluline on aga see, et Mamilid kõnnivad rohkem kui nende eakaaslased varasematel aastatel. Uuringu kvalitatiivne osa näitas, et koos sõpradega jalgrattatreeningutel osalemine on suurendanud oluliselt nende viibimist värskes õhus.
Võib jääda mulje, et kõik keskealised mehed on Mamilid, ehkki see pole päris nii. Austraalia uuringu kohaselt on neid oma vanusgrupist ehk 45-64-aastastest umbes 15 protsenti. Sidney Ülikooli teadlased toovad välja, et kuigi Mamilitele on ühiskonnas pisut irooniliselt vaadatud, on sellel ka rida positiivseid mõjusid, mis "väntavad" meeste kehalist ja vaimset tervist paremale tasemele.
Sidney Ülikooli teadlaste uuring ilmus ajakirjas Medical Journal of Australia.