Teadlased selgitasid välja "Troonide mängu" tegelaste suremusriskid
Ajakirjas Injury Epidemiology ilmus esimene verist menusarja käsitlev epidemioloogiline uuring. Kuigi tulemuste põhjal kaugeleulatuvate ennustuste tegemine on raskendatud, annavad tulemused aimduse, keda näeb elusana "Troonide mängu" viimase hooaja lõpus.
Austraalia terviseinnovatsiooni järeldoktor Reidar Lystad ja Manchesteri Ülikooli terviseinformaatika lektor Benjamin Brown rõhutasid uurimuses, et tööst pole päris elus mitte mingisugust kasu. Paar tegeles sellega omast vabast ajast ja ei saanud selleks sentigi maksumaksja raha. Lystad ja Brown oleks saanud uuringu läbi viia ka juhul, kui Austraalia endine haridusminister Simon Birmingham poleks tühistanud hiljuti tervet rida "ühiskonnale kasutuid" uurimistoetusi.
Tegu pole samas esimese korraga, kui "Troonide mäng" on andnud ainest retsenseerimisprotsessi läbivatele uurimustele. Näiteks analüüsiti eelmisel aastal ilmunud töös erinevate tegelaste "võitle või põgene" reaktsiooni. 2016. aastal ilmunud töös võeti vaatluse alla salapärast naha soomuseliseks muutumist ja hullumeelsust põhjustav haigus. Terve rida geolooge ja kliimateadlasi on üritanud samal ajal välja selgitada, mis põhjustab väljamõeldud planeedil muutuva pikkusega aastaaegu ja erakordselt pikki talvi.
Värske töö tarbeks uurisid Lystad ja Brown, mis juhtus sarjas 330 olulise tegelasega. Analüüsi kaasati vaid nimeliselt eraldi välja toodud tegelaskujud. Tuhandeid lahinguväljal otsa leidnud sõdureid ja rüüsteretkede käigus hukkunud talupoegi uurimusse seeläbi ei kaasatud. Seetõttu on tulemused autorite hinnangul paratamatult kallutatud. Paar leidis, et 67 osa vältel lasi raamatute autor George R. R. Martin surra 186 -l ehk 56 protsendil tegelastel.
Enamasti hõlmas surm vägivalda, muu hulgas pussitamisi, pea maha löömist, poomist, kõri läbi lõikamist, kägistamist ja ühel juhul ka pea puruks pigistamist. Eksootilisemad juhtumid haarasid lohesid ja metsikuid koeri. Keskeltläbi oli iga uue tegelase võimalus järgneva tunni vältel surra 14 protsenti. Suremusriski vähendas analüüsi kohaselt olulisel määral valmidus vahetada pooli ja moraalne paindlikkus. Kahju ei teinud ka naisena sündimine ja aadlitiitel.
Paar järeldas, et suurema osa surmade taga on lakkamatu verivaen ja kättemaksud ning demokraatliku valitsuse puudumine. See takistab muu hulgas kooli- ja haiglavõrgu ning teiste sotsiaalsete struktuuride rajamist, mis tõstaks pikas plaanis inimeste heaolu ja vähendaks nende vägivaldsust. Sarja reitingute hoidmise tõttu aga enne viimase osa eetrisse minekut Lystadi ja Browni ennustuste kohaselt taolisi positiivseid muutusi ilmselt ei näe.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa