Poolte psühholoogiakatsete tulemused ei pruugi tõele vastata ({{commentsTotal}})

Mitmete üllatavate teadustööde tulemused võivad olla petlikud.
Mitmete üllatavate teadustööde tulemused võivad olla petlikud. Autor/allikas: sexyeggs/(CC BY-SA 2.0)

Kümnetes laborites 28 psühholoogiakatse tulemusi korrata püüdnud teadlased jõudsid pooltel juhtudel algsest erineva järelduseni. Tulemused viitavad, et mitmetesse laia kõlapinda leidnud teadustöödesse tuleks suhtuda ettevaatusega ja valdkonda laiemalt kimbutavad süstemaatilised probleemid.

"Üksiku tulemusena ei võtaks ma seda 50 protsenti liiga tõsiselt. Paljud uuringud olid aga mõjukad ja avaldatud väga hea mainega teadusajakirjades. Kui lisada sellele eelnevate analüüside järeldused, oleme kindlad, et aastate eest paberil kirjeldatud probleemid mõjutavad oluliselt psühholoogia vallas tehtavat teadustööd," sõnas uurimuse juhtivautor Richard Klein, Prantsusmaal asuva teadusasutuse Université Grenoble Alpes järeldoktor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Täiendavates katsetes põrus näiteks klassikaks saanud leedi Macbethi efekt. Süütunne ei seostugi tulemuste põhjal kasvanud ihaga end pesta. Sarnaselt ei saanud kinnitust katsetulemused, mille kohaselt vihkavad eelnevalt vastikustunnet kogenud inimesed homoseksuaale teistest rohkem. Samuti ei suudetud korrata eelnevat järeldust, mille alusel on rohkemate õdede-vendadega lapsed hilisemas elus altruistlikumad. Kokkuvõtlikult nähti proovile pandud 28 tööst algsele järeldustele sarnast mõju vaid 14-s.

Tulemuste kontrollis osales 186 teadlast 60 laborist üle kogu maailma. Tänu jõudude koondamisele koondamisele kontrolliti iga efekti olemasolu keskmiselt 7000 uurimisalusel. Seda oli alguuringutest enam kui 60 korda rohkem ja võttis võimaluse kritiseerida analüüsi kahest küljest. Suurem uurimisaluste arv vähendas võimalust, et mõju ei nähtud puhta juhuse tõttu. Katsete mitmel pool tegemine kindlustas, et nähtud efekt polnud iseloomulik vaid teatud kogukonnale. "Kui kuskil ei suudetud mingit uuringut korrata, ei suudetud teha seda pea kõikjal maailmas," sõnas Klein.

Uurimuse veebiruumi ilmumisele järgnenud reaktsioone iseloomustas järeldoktor peamiselt positiivsena. "Mõned süüdistavad meid praegu, et valisime liiga kergesti korratavad katsed, teiste arvates kaasasime liiga palju pingutust nõudvaid töid. Ilmselt oli seega tase paigas," sõnas Klein. Veel parema märgina ei võtnud proovile pandud teadusartiklite autorid järelduste katselist kontrollimist enam isikliku rünnakuna, nagu tajuti seda tihti veel paar aastat tagasi.

Järeldoktori sõnul näeb üha sagedamini, et psühholoogia vallas tegutsevad teadlased muudavad oma tegutsemispraktikaid. Näiteks panevad nad üha sagedamini enne katsete tegemist kirja, mida ja kuidas nad uurida kavatsevad. Sellega vähendatakse võimalust, et proovile pandav hüpotees sõnastatakse hiljem ja vastavalt saadud katsetulemustele. Slängis nimetatakse seda õngitsemiseks.

Varem avaldatud töid keegi teaduskirjandusest sihipäraselt eemaldama ei lähe. Seega tuleks suhtuda kõlavatesse pealkirjadesse siiski teatava ettevaatusega. Esimeses Many Labs projektis suudeti korrata 13 uurimusest kümne teadusartikli tulemusi, teises projektis aga vaid 36 protsenti. Kokku on 190 süstemaatiliselt ja põhjalikult proovile pandud 190 tööst jõuda algsega tööga sama järelduseni 47 protsendi puhul.

Usalda, aga kontrolli
Paratamatult tekitab see küsimuse, kui paljusid psühholoogiale keskenduvaid lehelugusid üleüldse uskuda saab. "See pole ainult ajakirjandusega piirduv probleem, vaid tungib isegi õpikutesse. Annan ise kursust "Sissejuhatus psühholoogiasse" ja ei lase võtta enam tudengitel klassikalisi katseid tõe pähe, vaid soovitan olla neid skeptiline või uskuda neid teatud piirides," märkis Klein. Teisisõnu, inimesi puudutavat teadust ei saa käsitleda must-valgena.

Pikas plaanis panustab järeldoktor uute platvormide loomisele, mis võimaldab asetada iga uurimuse hõlpsalt laiemasse konteksti. Praegu tuleb isegi teadlastel kõvasti vaeva näha, et välja selgitada, kas huvitavana paistva töö tulemusi on suudetud ikka teiste poolt kontrollida. "Samas mõistan täielikult neid, kes pelgavad täiendava ettevaatlikuse tõttu uue ja põneva teadustöö kõrvale heitmist Mõte jääb aga samaks, ära usu kõike tõe pähe eelnevalt selle paikapidavust kontrollimata," laiendas Klein.

Ettevõtmist koordineeriv Brian Nosek on eelnevalt ERR Novaatorile antud intervjuus märkinud, et teadusele teeks kahju ka katsete sajaprotsendiline korratavus. "Tõenäoliselt on muutunud vähemalt teadusajakirjadesse jõudev teadus sellisel juhul liiga konservatiivseks. Me ei julgeks enam küsida põhivoost erinevaid küsimusi või nõuaksime väidete põhjendamiseks liiga tugevaid tõendeid," tõdes Avatud Teaduse Keskuse juhataja augustis.

Värsked tulemused avaldatakse ajakirjas Advances in Methods and Practices in Psychological Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: