Miguel Arias Cañete | Euroopa vastus kliimamuutustele
Üks paremaid võimalus kliimamuutuste leevendamises on järjepidev üleminek jätkusuutlikule, vähese süsihappegaasi heitega majandusele. Rohkem kui kunagi varem nõuab võitlus kliimamuutustega meie ühiseid jõupingutusi, kirjutab Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energeetika volinik Miguel Arias Cañete.
Euroopas kulgeb puhtale energeetikale üleminek hästi. Oma vahendite ja poliitikasuundade tugevdamisel oleme teinud muljetavaldavaid edusamme. Euroopa Parlament ning EL-i liikmesriikide valitsused on jõudnud kokkuleppele ambitsioonikates eesmärkides, millega soovitakse 2030. aastaks energiatõhusust tõsta vähemalt 32,5 protsenti ning kasvatada taastuvenergia osakaalu energeetikas 32 protsendini.
Liikmesriikidelt oodatakse ka riikliku energia- ja kliimakava aastateks 2021–2030, mida ei tule esitada eraldiseisvalt, vaid EL-i tasandil kooskõlastatult. Ainult nii on võimalik saavutada ühised eesmärgid kõige tõhusamalt. Sellises koostöös peitubki tõeline Euroopa lisandväärtus, mida täiustab 21. sajandi vajadustele vastav ühtne õigusraamistik.
Sääraste ambitsioonide realiseerimises on tehnoloogia arengul ülitähtis roll ja selles valdkonnas edu saavutamine eeldab mahukaid investeeringuid. Seepärast paneme üha suuremat rõhku EL-i vahendite kasutamisele selliselt, et see elavdaks erasektori investeeringuid antud valdkonnas.
Parim näide on Euroopa investeerimiskava, millega tõstetakse avaliku sektori investeeringute tasuvust. See on märkimisväärselt hoogustanud taastuvenergiaprojektide arendamist.
Loomulikult jätkab EL keskkonnasäästlike energiatehnoloogialahenduste alaste teadusuuringute rahastamist, kuid veelgi enam – oleme esitanud ambitsioonika teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa Horisont" (Horizon Europe), millega eraldatakse 15 miljardit eurot kliimat, energeetikat ja liikuvust hõlmavale klastrile. Selle meetmega toetatakse ülemineku teerajajaid energeetikasektoris.
Rohkem kui kunagi varem on EL panustamas eelarvevahendeid kliimameetmetele, sealhulgas puhtale energeetikale üleminekuks – see saavutati läbi ettepaneku eraldada kliimameetmetele 25% koguinvesteeringust.
Ent tehnoloogia valdkonnas saab eesmärke täielikult saavutada vaid koostöö abil. Minu strateegia saavutamaks tulemusi puhta energeetika alaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas sarnaneb sellega, mida järgitakse üldiselt puhtale energeetikale üleminekul. Nimelt saame koordineeritud lähenemisega innovatsiooni edendada ja parimaid praktikaid levitada palju tõhusamalt kui liimesriigiti eraldi tegutsedes.
Tuues kokku riigid, tööstuse ja teadusasutused, on energiatehnoloogia strateegilisse kavasse (SET-kava) koondatud nii avaliku kui erasektori investeeringud, et eesmärk minna üle puhtale energeetikale saaks tegelikkuseks. Integreeritud SET-kava kätkeb endas energiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni uut Euroopa tegevuskava, mis hõlmab kogu energiasüsteemi ning viib Euroopa järgmise põlvkonna vähese CO2-heitega energiatehnoloogiate osas globaalseks liidriks. Nii loome uusi töökohti, soodustame majanduskasvu ning toome sellega kasu kõigile.
Praeguseks oleme jõudnud olulise verstapostini, olles SET-kava rakendamiseks kinnitanud selle rakenduskavad. Need kavad pakuvad iga tehnoloogiavaldkonna lõikes välja konkreetseid meetmeid, mida toetavad avaliku ja erasektori investeeringud. Kokku on rakenduskavas loetletud 14 tegevusvaldkonda, millest igaühes leidub mitmeid paljutõotavaid projekte. Tegevuskavad on saanud muljetavaldava toetuse osaliseks juba praegu ning nendele jaoks on eraldatud kokku 20 miljardit eurot kas SET-kava riikide võetud kohustuste näol või nendesse kaasatud tööstussektori poolt. See raha tuleb investeerida konkreetsesse koostöösse, millele lisanduvad teadusuuringute ja innovatsiooni meetmed, mida riigid või tööstusharu ise rakendavad.
Ühe näitena võib nimetada hiljuti heaks kiidetud SET-kava alla kuuluvat ookeanienergia rakendamise kava, mille eesmärk on kasutada 1,2 miljardit eurot selleks, et arendada välja majanduslikult otstarbekas laine- või tõusu- ja mõõnaenergiat rakendav tööstus, millega 2050. aastaks saaks rahuldada 10% Euroopa Liidu energianõudlusest.
Teise rakenduskavaga tagatakse Euroopa konkurentsivõime ülemaailmsel akuturul, toetades meie elektromobiilsus- ja energiasalvestamise kavasid. Saavutades seatud eesmärgid järgmise põlvkonna liitium-ioonakude väljaarendamisel elektromobiilsuse valdkonnas kahekordistame elektrisõidukite kasutusraadiust jättes kulud praegusele tasemele. Ühtlasi aitaks vajalike materjalide ja kütuseelementide arendamine suurendada tootmisvõimsust Euroopas.
Rohkem kui kunagi varem nõuab võitlus kliimamuutustega meie ühiseid jõupingutusi. Sealjuures on puhtale energeetikale üleminek kõige selgemalt valdkond, kus tuleks tõhustada koostööd ning SET-kava on hea näide sellest, kuidas EL toimib kõige paremini – tihe piiriülene koostöö, millega kiirendame üleminekut vähese CO2 heitega, konkurentsivõimelisele ja edukale majandusele ning edendame innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.
SET-kava prioriteedid on:
- Saada number 1-ks taastuvenergia kasutamises;
- nutikas vastupanuvõime ja turvaline energiasüsteem;
- energiatõhusus tööstuses;
- taastuvkütused ja bioenergia;
- tuumaohutus;
- nutikad lahendused tarbijate jaoks;
- hoonete energiatõhusus;
- akud ja elektromobiilsus;
- seotud süsinikdioksiidi utiliseerimine ja hoiustamine.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli