Võrguteadlane annab viis soovitust, kuidas elus edu saavutada ({{commentsTotal}})

Kõige tähtsam on mitte alla anda.
Kõige tähtsam on mitte alla anda. Autor/allikas: bruce mars/Unsplash

Vastilmunud analüüsi kohaselt tagab kunstimaailmas ande asemel edu pigem tutvusringkond ja hea stardipositsioon. Uurimuse juhtivautor Albert-László Barabás on aastaid edu saladust otsides jõudnud veel viie seaduspärani, mis seostuvad tugevalt elus läbi löömisega.

Barabás on võrguteooria ja statistilise füüsika arendamisele keskenduv Ungari päritolu füüsik, kes tegutseb USA-s asuvas Northwesterni Ülikoolis. Aastate vältel on kasutanud professor reaalteadustest pärit meetodeid ka maailma inimlikuma poole uurimiseks. Hiljuti ilmunud raamatus "The Formula: The Universal Laws of Success" võtab ta kokku elus edasi jõudmise kohta tehtud tähelepanekud. Need ei pruugi pretendeerida absoluutsele ja lõplikule tõele, kuid seaduspäradele pakub tuge rida teadustöid. ERR Novaator teeb Barabási mõtetest lühiülevaate.

I seadus. Edu tõukab tagant inimese sooritusvõime, kuid mitte mõõdetava tulemuslikkuse korral tagab edu tutvusringkond.
Kui tegu pole just füüsilise tööga, on inimese soorituse objektiivselt hindamine äärmiselt raske. Näited taolistest ametitest on õpetaja ja advokaadi ametikoht. Mõlema töö sisu hõlmab tihedat suhtlust teiste inimestega, mille mõju on raske mõõta. Mida vähem mõju otseselt mõõdetakse, seda suurem on aga tutvusringkonna mõju edasisele karjäärile.

Õiges tutvusringkonnas liikumisega võivad inimesed saada kuulsaks ka üleöö. Näiteks juhtus nii USA-s Albert Einsteiniga, kes saabus 1921. aastal New Yorki koos Rahvusvahelise Sionistliku Organisatsiooni Chaim Weizmanni delegatsiooniga. Muuseas Einsteini sadamasse saabumist kajastama saadetud ajakirjanikud leidsid üllatuslikult eest 20 000 inimest.

Ajakirjanikud seostasid rahvahulka ekslikult Einsteini, mitte Weizmanniga. Järgmisel päeval ilmunud teadlase saabumist kajastavate ajalehtede esiküljed tegid oma töö.

II seadus. Sooritusvõimel on piirid, edul mitte.
Selle hea näide on sportlased. Rekordiomanikud võivad ületada lähima konkurendi tulemust vaid mõne millisekundi või sentimeetriga. Statistilises mõttes võib mahtuda vahe isegi vea piiridesse. Parema tulemuse saamine võib taanduda juhusele. Ometigi naudivad edu vilju ja paremaid sponsorlepinguid just rekordihoidjad.

Argielus ilmneb sama nähtus tööintervjuude ajal. Samale kohale võib kandideerida rida peaaegu täiesti võrdseid kandidaate. Edu saavutamiseks piisab kasvõi murdosa võrra parem või meeldejääv olemisest. Statistilise mõttes on Barabási sõnul kasulik lasta enda intervjueerida viimase kandidaadina.

III seadus. Tulevikuedu määrab eelnev edu ja mulje.
Lihtsalt öeldes, kus kord juba on, sinna antakse juurde. Inimesed on riskide võtmise osas pelglikud. Nõnda eelistavad nad lähtuda inimestesse investeerimisel nende varasematest saavutustest ja teistest välistest märkidest. Sama kehtib auhindade pälvimise kohta.

Kui seega varasemaid saavutusi eriliselt pole, tasub teha jõupingutusi hea mulje jätmiseks. Näiteks võib paluda kirjutada tuttavatel vastilmunud teost kiitvaid arvutusi või toetada Hooandjas enda projekti esialgu ise.

IV seadus. Mitmekesise tausta ja oskustega rühmaliikmete tõttu edu saavutanud rühmast tunnustatakse laiemalt vaid selle ühte liiget.
Seejuures ei pruugi edu vilju nautiv liige olla kõige andekam, teha kõige rohkem tööd ega olla isegi tunnustuse toonud idee autor. Samas tulevad kasuks hea algatusvõime ja oskused panna kokku rühm, mille liikmed suudavad katsumuse ületamiseks hästi koostööd teha.

Miinuspoolena võib strateegiat rakendades pärast edu saavutamist ilmuda välja aastate pärast need rühmaliikmed, keda minevikus nende arvates piisavalt ei tunnustatud ja nõuda lõpuks oma teenitud tasu.

V seadus. Kui mitte alla anda, võib saabuda edu igal hetkel.
Kuigi murdelisi avastusi teinud teadlasi kujutatakse eeskätt noortena, seostuvad suured avastsed paremini inimeste üldise produktiivsuse, mitte vanusega. Mida rohkem loteriipileteid osta, seda suurem on võimalus neist vähemalt ühega midagigi võita.

Klassikalise näitena leidis Albert Einstein, et enne 30. eluaastat ühtegi suurt avastust teinud teadlased ei panusta teadusesse kuigi palju ka terve ülejäänud elu. Suurmehe üks kõige viidatumaid teadustöid ilmus aga tema karjääri lõpus.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: