Sügisene päevavalguse vähenemine mõjutab meie meeleolu ({{commentsTotal}})

Foto: minupilt.err.ee/Katre Kuller

Aina lühemaks jääv päev ja vähene valgus tekitavad sügismasendust, selgitab Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja heaolu doktorant, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater dr Merit Kudeviita. Kuid selle vastu aitab ikkagi sel väheselgi ajal aktiivne olemine ja värske õhu käes liikumine.

Sügis sümboliseerib sageli suvepäikese ja puhkuse lõppemist, töö ja koolikohustuste kasvu, talve tulekut jne. Inimese füsioloogia on vaatamata linnastumisele looduses toimuvate muudatustega sünkroniseeritud.

Tsirkadiaantsüklile ehk ööpäeva tsüklile alluvad une-ärkveloleku rütm, kehatemperatuur, südame löögisagedus, hormoonide produktsioon ja paljud muud füsioloogilised protsessid. Näiteks melatoniin on neurohormoon, mille sekretsioon ajus paiknevast käbinäärmest on otseselt seotud silma võrkkestas olevate valgusretseptorite stimulatsiooniga.

Teisisõnu mõjutab päikesevalgus otseselt meie aju teatud hormoonide sünteesi ja vabanemist, mis omakorda reguleerivad une- ja ärkveloleku rütmi. Seda arvesse võttes on aastaaja vaheldumisel, päevavalguse aja vähenemisel ilmne mõju meie enesetundele.

Võrreldes kuldse suveperioodiga võib sügisene päevavalguse aja vähenemine tuua endaga kaasa energia taseme langust ja unevajaduse suurenemist, mida tihti kõnekeeles väljendatakse sügismasendusena. Masendust ehk meeleolu langust võib samas esineda igal aastaajal, kuid tuleb silmas pidada, et masendus ei ole depressiooni sünonüüm.

Depressiooni korral on tegemist haigusliku seisundiga, mis vajab spetsialisti tähelepanu ja ravi. Masenduse näol on aga tegemist meeleolu seisundiga, mis on inimesele omane reaktsioon negatiivse kogemisele.

Uuringud näitavad, et nt polaaröö tingimustes esineb inimestel sesoonne meeleolu langus, mida nimetatakse ka talvekaamoseks. Selle põhjused on otseselt seotud päikesevalguse puudumise või vähenemisega. Aga isegi sellises keskkonnas kujuneb vaid vähestel kliiniline depressioon.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et aastaaegade vaheldumine vajab inimeselt head kohanemisvõimet ning energiataseme ja unevajaduse muutumine sellega kaasnevalt on normaalne reaktsioon. Soovitus oleks ikka tavapäraselt rahvatervislik üleskutse: olla ka sügistalvisel ajal tegus ja viibida võimalikult palju värskes õhus päevavalguse käes. Selle puudumisel võib abi olla spetsiaalsetest valguslampidest.

Armsad sõbrad, võtkem sügisega toimuvad muutused avasüli vastu ja olgem mõistvad oma kehas toimuvate muudatustega!

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: