See visioon või arengustrateegia kannab nime "Eesti 2035" ning sellesse võivad panustada kõik valdkonna eksperdid. Eesmärk on erinevate osapooltega läbi rääkida ja kokku leppida arengueesmärgid ja tegevussuunad.

"Eesti 2035" hakkab olema aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel ja kasutamisel. Need arengueesmärgid annavad pikaaajalised raamid, milles raha kasutatakse.

Erinevate trendiraportite põhjal on Riigikantselei ja Rahandusministeerium kokku pannud ülevaate võimalikest 2035. aasta maailma tugevustest ja probleemidest. Sellest dokumendist hakkavad lähtuma aruteluseminarid, kus sõelutakse välja, millised probleemid ja tugevused puudutavad Eestit ning mis seetõttu on olulisem pikaajalisel planeerimisel.

Järgnevalt kirjeldame kümmet valdkonda elust nagu see võiks olla maailmas aastal 2035.

1. Tehnoloogia muutub järjest kiiremini

Tehnoloogia muutub järjest kiiremini. Autor: deziluzija/Creative Commons

Tehnoloogiliste muutuste intervall kiireneb veelgi. Selle tagajärjel tekivad uued äri- ja elustiili mudelid. Nende murranguliste muutuste ajal tuleb ühiskonnas ette rohkelt ebastabiilsust, millega toimetulek vajab märkimisväärselt teistmoodi ühiskonna käsitlust ja kirjeldust. Fundamentaalse muutuse trendile panevad aluse digitehnoloogiad, jätkuvalt kasvav arvutusvõimsus, üha enam kasvav andmete hulk ja tehisintellekti areng. Inimesed on omavahel ja masinatega järjest enam ühendatud. Need trendid suunavad arenguid kõikides valdkondades.

Kommunikatsioonimudeli muutus toob kaasa hierarhiliste organisatsioonide asendumise innovaatilisemate ja paindlikemate võrgustikupõhiste struktuuridega. Murrangulisi muutusi on oodata biotehnoloogias, eeskätt sünteetilises bioloogias. Olulised arengud on ka geotehnikas, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias. Tehnoloogilised arengud muudavad oluliselt ravimi-, toiduaine- ja materjalitööstust.

2. Kliimamuutused jätkuvad ning keskkonnaseisund halveneb

2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega. Autor: ECMWF/Kopernikuse kliimamuutuste teenistus

Sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ja neist põhjustatud kriisid. Kliimamuutustest põhjustatud ookeanide hapestumise ja ekstreemsete ilmastikunähtuste ning inimtegevuse tõttu väheneb looduslik mitmekesisus ja muutub ka toit meie laual. Vee ja õhu kvaliteedi halvenemine põhjustab inimestel järjest enam tervisehädasid.

3. Loodusvarasid napib järjest enam

Loodusvarasid vajame juba tosina aasta pärast 100 protsenti rohkem kui praegu. Autor: Postimees/Scanpix

Aastaks 2030 kasvab inimeste vajadus loodusvarade kasutamise järele 100%.

Mitmed olulised kaevandatavad maagid lõppevad lähimate aastakümnete või käesoleva sajandi jooksul ning muutub ka maakide nõudlus. Aastaks 2030 kasvab energiavajadus 50%, veekasutus 40% ja toidu vajadus 35%. 2035. aastal kannatab pool maailmast veepuuduse all.

4. Maailma rahvastik kasvab ja vananeb

Maailma rahvastikutihedus projekti G-Econ andmetele tuginedes. Autor: Anders Sandberg/Creative Commons

Aastaks 2035 kasvab rahvastiku arv 8,8 miljardini ning üleilmne mediaanvanus tõuseb 30-eluaastalt (2015) 34-eluaastani (2035). Peamine rahvastiku kasv leiab aset Aasias ja Aafrikas. Arenenud ja arenevate riikide demograafiliste muutuste vahel on suured lõhed. Euroopa Liidus rahvastik vananeb ning väheneb. Jõukates Lääne riikides, Hiinas ja Venemaal tööealiste inimeste hulk kahaneb, samas Aafrikas ja Lõuna-Aasias järjest kasvab.

See suurendab pingeid maailmamajanduses, tööhõive trendides ja inimeste heaolus ning põhjustab maailma mastaabis jätkuvat migratsiooni ja linnastumist.

5. Rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, riikidevahelised jõujooned muutuvad, Aasia tõuseb

Singapur on maailmakaubanduse oluline sõlmpunkt. Autor: Wikimedia Creative Commons

Aasia muutub üha enam maailma majanduslikuks, aga ka poliitiliseks keskpunktiks. Peamisteks piirkondlikeks mõjutajateks Hiina järel on India ja taanduv Jaapan. Hiina tõus võib olla vägivallatu, toetudes ennekõike majanduslikule võimsusele, kuid Hiina sõjalise jõu kasv toetab kasvavaid globaalseid poliitilisi ambitsioone.

Rahvusvaheliste institutsioonide roll ühiste väärtussüsteemide mõranemise järel nõrgeneb. ÜRO, IMF, Maailmapank, WTO, NATO ja Euroopa Liit peavad globaalsete jõujoonte muutumisel olema valmis olulisteks institutsionaalseteks ümberkorraldusteks. Suureneb riikide ning piirkondade vaheline ebavõrdsus, mis on tingitud erinevustest tehnoloogia ja majanduse arengust, samuti klimaatilistest tingimustest.

6. Poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine muutub

Lääneriikide ühtsus langeb löögi alla ja riiklik võim lahustub. Autor: AP/Scanpix

Liberaalne maailmakord on üha kasvava surve all. Demokraatlikes riikides tõusevad uued populistlikud parteid, samas autoritaarsetes Aafrika riikides toimub lõhenemine Lääne ja Hiina mõjude vahel. Lääneriikide ühtsus langeb löögi alla ja riiklik võim lahustub.

Riigihaldus muutub paindlikumaks ja mitmekesisemaks. Riigid ei ole enam ainuotsustajad ning avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete ja vabaühenduste roll järjest enam kasvab.

7. Rahvusvaheliste konfliktide ning julgeolekuohtude olemus muutub

Indoneesia politsei ja sõjaväe terrorismivastane õppus Aasia Mängude eel. Autor: Reuters/Scanpix

Viimaste aastakümnete langustrend rahvusvaheliste konfliktide arvus ja ulatuses on pöördumas tõusule ning järgnevatel kümnenditel kasvab risk riikidevaheliste konfliktide tekkeks eeskätt suurvõimude huvide põrkumise, jätkuva terrorismiohu, poliitilise ning majandusliku ebastabiilsuse tõttu. Samuti võitluses loodusressursside pärast.

Traditsioonilise sõjapidamise asemel iseloomustab tuleviku konflikte pigem vastase majanduslik kurnamine ning püüded haavata ühiskonna toimepidavust. Muutuvat julgeolekukeskkonda iseloomustab ka erinevate valitsusväliste rühmituste esiletõus, uute tehnoloogiate levik ning väljakutsed küberruumis ja kosmoses.

8. Ränne ja linnastumine kasvab

Suurenemas on varasema Lõuna-Põhja asemel Lõuna-Lõuna suunaline ränne. 

Kliimamuutustest on saamas peamine tõukefaktor rahvusvahelisele rändele. Hinnangud tulevastele kliimapõgenike arvule aastaks 2050 varieeruvad vahemikus 25 miljonit kuni 1 miljard. Lisaks praegustele rändevormidele on tekkimas uued rändemustrid ja ka suunad. Suurenemas on varasema Lõuna-Põhja asemel Lõuna-Lõuna suunaline ränne.

Euroopa seisab ka lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest lähipiirkonnast ning üha suurema ohuna ähvardab kontinenti allajäämine globaalses võidujooksus talentide pärast. Toimub järjest suurem koondumine linnadesse. Aastaks 2050 elab 70% maailma rahvastikust linnades.

9. Ärimudelid ja töö olemus muutub

Tööturg muutub oluliselt paindlikumaks ning samas indiviidi jaoks ka ebastabiilsemaks. Autor: Holly Stratton / Unsplash / Creative Commons

Keskklassi kuuluvate inimeste arv kasvab 2030. aastaks 5,6 miljardi inimeseni ja toob kaasa tarbimise kasvu. Tarbimise kasvu taga on eeskätt Aasia. Lääneriikides on tarbijad senisest informeeritumad ja kõrgemate nõudmistega, eeldavad personaalset lähenemist, väärtustavad keskkonnasäästu, kohalikke tooteid ning tervislikkust.

Murranguline tehnoloogiline innovatsioon ja uued, madalamate sisenemisbarjääridega ärimudelid loovad võimaluse neid soove täita ning seavad traditsioonilisemad ärimudelid löögi alla. Üha kiirenev globaliseerumine tähendab tihenevat konkurentsi ja muutusi rahvusvahelistes väärtusahelates. Paralleelselt on kasvamas riikide soov globaliseerumist kontrollida.

Tööturg on oluliselt mõjutatud automatiseerumise jätkuvast kasvust, mis nõuab seniste oskuste ja teadmiste profiili ümberkujundamist ning ka hariduspoliitilist reageerimist. Tööturg muutub oluliselt paindlikumaks ning samas indiviidi jaoks ka ebastabiilsemaks. Tööealine elanikkond on oma töösuhetes üha enam väärtustamas ettevõtlikkust, iseendale tööandjaks olemist, töötamist paindlikemates projekti- ja platvormipõhistes lahendustes.

10. Üleilmsed säästva arengu eesmärgid annavad arengusuunad edasiseks

Säästlik ja kestlik areng energiatootmises. Autor: Postimees/Scanpix

2015. aastal leppisid ÜRO riigid aastaks 2030 kokku seitseteist kestliku ning säästva arengu eesmärki, mida võib võtta ühise suunana, mille poole maailm liigub. Eesmärkide saavutamine nõuab olulisi muudatusi erinevates valdkondades nt haridussüsteemid, tervishoid, energiakasutus, maakasutus, linnaplaneerimine, info- ja kommunikatsioonisüsteemid, poliitikate kujundamine jne.

Miks on vaja strateegiat "Eesti 2035"?

• Eesmärk on juhtida Eesti arengut viisil, mis arvestab ees seisvaid probleeme ning kasutab ära võimalusi. Selleks soovib riik panna aasta 2020 kevadeks paika järgmise viieteistkümne aasta peamised arengueesmärgid, pidades silmas, kuhu on maailm liikumas, milliste probleemide ees seisame ning millises Eestis tahame aastal 2035 elada.
• Soov on teha riigi eesmärgid, ees seisvad probleemid ja võimalused arusaadavaks igale Eesti inimesele. Eesti 2035 eesmärkidest lähtuvad kõik muud arengukavad ja strateegiad.
• Püütakse vähendada bürokraatiat ning planeerida arusaadavamalt. Eesti 2035 eesmärk on vähendada ka eri arengukavade ja strateegiate hulka ning ülesannete dubleerimist.

Mis ja millal toimub?

• Strateegia "Eesti 2035" koostamine kestab 2 aastat ja selle kinnitamine toimub 2020 kevadel. Strateegia Eesti 2035 loomist veavad eest riigikantselei ja rahandusministeerium.
• Praegu ehk selle aasta lõpus toimuvad töörühmad ja avalik konsultatsioon, mille raames pannakse paika, milline on maailm, kus me läheme aastale 2035 vastu – probleemid, võimalused, tendentsid, mis puudutavad ka meid jne.
• Järgmise aasta algusest kuhu septembrini toimuvate töörühmade eesmärk on leida võimalusi, kuidas saame erinevate valdkondade tendentse ja arenguvajadusi panna teineteist toetama – näiteks kuidas tegevused sotsiaalvaldkonnas toetaksid hariduse arengut või riigi tehnoloogiapoliitika aitaks kaasa vananeva ühiskonnaga toimetulekuks. See ongi Eesti 2035 koostamise põhitöö.
• Järgmise aasta septembris tutvustatakse valminud mustandit riigi tippjuhtidele ja –spetsialistidele ning oktoobris valitsusele.
• Järgmise aasta talvel pannakse paika ka kriteeriumid, kuidas strateegias kokku lepitu edukust hinnata ning aasta lõpul läheb see ametlikule kooskõlastusele. Plaanis on see valitsuses vastu võtta 2020 varakevadel.