Jaanipäeva eri: mida jaanilõke tervisega teeb? ({{commentsTotal}})

Jaanipäevalõkkes prügi põletamisel tasub meeles pidada, et prügilõkkest eraldub puhtast lõkkest suurusjärgu võrra rohkem vähkitekitavaid ühendeid ja peenosakesi. Teisalt pole täiesti ohutu ka ainult puidust koosnev lõke.

"Ei saa nüüd öelda, et mingisuguseid saasteaineid ei tekita ka tavaline puidulõke," kinnitas Eesti keskkonnauuringute keskuse andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets. Tõenäosus mürgiste ainetete tekkimiseks on aga prügilõkkes oluliselt suurem. Selle näitlikustamiseks tehti mõned aastad tagasi põhjalikum mõõtekampaania Väike-Maarjas.

"Erinevus jäätmelõkke ja puhta puidu lõkke vahel oli erinevus kasvõi dioksiinilaadsete ühendite puhul kordades jäätmelõkke kahjuks. Seal tekib teada-tuntud kantserogeenseid ühendeid ikka kümnetes kordades rohkem, kui puhta puidu põletamisel," laiendas ekspert. Saasteainete täpne hulk sõltub täpsetest lõkkematerjalidest ja näiteks põlemisprotsessis osalevast hapniku hulgast.

Tervist silmnähtavalt korra aastas jaanilõkke ääres istumine siiski märgatavalt ei kahjusta. Prahi põletamine on süsteemsem probleem, mis muudab elukeskkonda tervikuna halvemaks. "Need saasteained siit kuhugile ei kao. Neid visuaalselt mingi hetk enam ei näe, aga need kanduvad kilomeetrite, isegi sadade kilomeetrite taha. Kuna tekkivad mürkained looduses väga ei lagune, jõuavad need ringiga jõuavad meie kui tippkiskja ringlusesse tagasi," viitas Maasikmets.

Samuti on lõkkes tekkivate saasteainete mõju veidi erinev. Muu hulgas kergitavad need aga näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja hingamisteedehaiguste tekkimise riski. "See variatsioon on väga lai ja lõpuks sõltub see ka inimese enda tundlikkusest. Inimesed on väga erinevad. Üks võib piltlikult öeldes eluaeg suitsu teha ja mõju pole väga suur, teisel piisab vähesest ja ongi tervis juba rikutud. Sama on ka saasteainetega," lisas ekspert.

Vaata ka pottsepp Aleksander Ljubajevi soovitusi ohutu lõkke tegemiseks:



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: