Eesti noored võivad tulevikus lihtsamalt Euroopa kõrgkoolidesse pääseda ({{commentsTotal}})

Koolilõpetajad
Koolilõpetajad Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Eesti soovib lihtsustada kõrgkoolidiplomiga noorte edasi õppimist või tööle asumist mõnes teises riigis, kuid selleks on vaja ühtlustada Euroopa kõrgharidussüsteemi.

Eesti kirjutab koos teiste Euroopa riikidega alla Pariisi kommünikeele, mille eesmärgiks on ühtlustada Bologna leppesse kuuluvate riikide kõrgharidussüsteemi.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidaku sõnul soovivad süsteemi kuuluvad riigid omavahel infovahetust tihendada ning pakkuda teadmisi eelkõige liikmetele, kes on kokkulepete rakendamises teistest maha jäänud.

Ülikoolide ühtlane tase tagab ka selle, et noortel oleks lihtsam asuda kõrgkoolidiplomiga edasi õppima või tööle mõnda teise Euroopa riiki. Kuigi siiani Eesti kõrgkoolide lõpudiplomid Haidaku kinnitusel välismaa institutsioonidele on sobinud, tuleb ikka veel ette ka juhtumeid, kus suunatakse tudeng ettevalmistuskursusele.

"Kogu selle protsessi mõte ongi see, et ei oleks selliseid täiendavaid usalduse kontrolli kohti vaja. Et kui sa ikkagi tuled teisest ülikoolist, oled lõpetanud bakalaureuse õppe, siis Bologna kokkulepe ütleb, et bakalaureuse lõpus tekib kõigil õigus pääseda magistriõppesse ja see peaks olema siis tunnustatud ilma täiendavate kontrollideta," rääkis Haidak ERR-i raadiouudistele.

Eestlaste lõputööde pädevuse kohta pole Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingu sõnul uuritud. Eestis aga suhtutakse tudengitesse Tensingu kinnitusel ühte moodi, küll aga vajavad vahel võrdsustamist eri riikide lõputööd.

"Eks see on sama ka Eesti üliõpilaskandidaatide puhul, et kui nad võetakse juba vastu ja kui nad asuvad juba õppetööle ja kui ilmneb, et tegelikult on vaja mingeid teadmisi täiendada, lihvida, siis sellisel juhul neid tasanduskursusi pakutakse. Aga jah, välisriigikodaniku sisse astumisel vaadatakse üle nii kvalifikatsioon, et diplom vastaks nõuetele kui ka vaadatakse üle õppeained, mida isik on varem läbinud, et kas need ka siis vastavad meie kehtestatud eeldusainetenõuetele."

Tallinna Ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtuspetsialisti Triin Adamsoni sõnul on pigem tööandjad uurinud lõputöö tõepärasuse kohta.

"Minu teada ei ole probleeme olnud. Vahel tulevad meile päringud näiteks tööandjatelt, kes paluvad ülikoolil kinnitada, et tõesti, see konkreetne isik on lõpetanud Tallinna Ülikooli," ütles Adamson.

Margus Haidak tõdes, et kui ettevalmistuskursused soovitakse ülikoolide taseme ühtlustamisega ja lõputööde pädevuse tagamisega kaotada, siis keeleeksamid jäävad alles.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: