Ülikoolid andsid riigikogu komisjonile ülevaate õppekavadest ({{commentsTotal}})

Haridus- ja teadusministeerium soovib, et kõik avalik-õiguslikud ülikoolid vaataks kriitilise pilguga üle oma õppekavad. See võib tähendada teatud erialadel vastuvõtu vähendamist või õpetamise lõpetamist.

Ülikoolid käisid teisipäeval oma esialgseid plaane tutvustamas riigikogu kultuurikomisjonis.

Kui mõnel erialal saab kõrgharidust omandada vaid ühes ülikoolis, siis on terve rida õppekavasid, mis on ülikoolides üsna sarnased. Näiteks õigusteadust õpetatakse igas avalik-õiguslikus ülikoolis.

Dubleerimises ei pea ainult tonti nägema, leidis Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, sest on terve rida erialasid, mille spetsialistide järele valitseb suur põud.

"Näiteks nii Tartu Ülikool kui Tallinna Ülikool vastutavad õpetajakoolituse eest ja kuigi siin võib öelda, et me dubleerime õpetajakoolituse õppekavasid, siis vaatamata sellele me isegi kahekesi ei suuda õpetajate järelekasvu tagada. Nii et kui sama või lähedast õppekava õpetatakse mitmes kõrgkoolis, siis see ei tähenda see automaatselt, et see on halb," selgitas ta.

Sama kehtib IT-erialade kohta.

Kultuurikomisjoni istungil kinnitasid rektorid, et ülikoolide koostööd õppe jagamisel takistab liigne bürokraatia.

"Tõenäoliselt tuleb sügisel riigikokku kõrgharidusseadus täiesti uues vormis ja seal tehakse seda ülikoolide vahelist koostööd palju lihtsamaks. Me saame ise otsustada, kus ja kuidas me seda koostööd teeme, seadusel on praegu väga jäigad raamid. Kui see muudatus tuleb, siis me näeme Eestis palju rohkem koostööd," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

"Praeguse seadusandluse järgi on ühised õppekavad kohmakad ja bürokraatlikud, nad nõuavad lisaadministreerimist, nad nõuavad lisaressurssi. Kui need ära lahendada, siis ei ole ükski ülikool selle vastu, aga me peaksime leidma need vahendid ja meetmed, kuidas seda soodustada," sõnas Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et komisjoni hinnangul on ülikoolides lisaraha vajavaid valdkondi.

"Olgem ausad, ülikoolide kolledžid paikkondades on suuresti ka regionaalpoliitiline samm, ilmselt ei pea neid rahastama vaid haridus- ja teadusrahadest, vaid regionaalarengu summad saaks appi võtta," lausus riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE).

Haridus- ja teadusministeerium alustab juunis ülikoolidega läbirääkimisi uute kolmeaastaste halduslepingute üle, mille käigus selgub teatud õppekavade tulevik.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: