Ülikoolid saavad õpetamise eest raha vastavalt sellele, kes millise valdkonna õppekavagrupi eest vastutab. Mõnes valdkonnas, näiteks IT-s, on vastutus jagatud mitme ülikooli vahel. Mõistagi tahaksid ülikoolid oma vastutust pigem laiendada kui ära anda. 

Ehkki ülikoolid nõustuvad haridus- ja teadusministeeriumiga selles, et ainekavade dubleerimist tuleb vähendada, soovivad kõik enda vastutusvaldkondi pigem laiendada. Ülikoolide vahelisi kokkuleppeid tulemas ei paista ja pigem oodatakse otsuseid ministeeriumist.

Tulemusrahastus ehk see, kui palju ülikoolid riigilt õppetööks raha saavad, sõltub osati tudengite hulgast, kes õpivad nendes õppekavagruppides, milles ülikool kannab riikliku vastutust.

Niimoodi vastutusvaldkondi ja nendest sõltuvalt raha jagades loodab riik vähendada dubleerimist. Näiteks kui Maaülikool kannab ainuvastutust põllumajanduse õppekavagrupis on neil mõistlikum jätkata just põllumajandust puudutavate erialadega ja hoiduda näiteks sotsioloogiast. Viimane on praegu Tartu Ülikooli vastutusalas.

Samas aga on nüüd avaldanud soovi nii sotsioloogia, psühholoogia kui ajakirjanduse ja infolevi õppekavagrupis võtta kaasvastutuse Tallinna ülikool, kus samuti neid erialasid õpetatakse. Praegu vastutab nende erialade eest täielikult Tartu Ülikool.

Seda põhjusel, et kõigis neis valdkondades tuleb Tallinna Ülikooli õppima üha rohkem tudengeid ning konkurss mõnel õppekaval on Tallinnas suurem kui Tartus. Samal ajal aga ei soovi ülikoolid oma praegustest vastutusvaldkondadest loobuda, sest see tähendaks ühtlasi raha vähenemist.

Ettepanekud ülikoolide kirjades ministeeriumile: kes mille eest vastutada soovib?

• Tartu Ülikool sedastab, et on eriti oluline, et meditsiin ja õigusteadus oleksid kindlasti nende ainuvastutuses. Tallinna Tehnikaülikool, samal ajal, taotleb kaasvastutamist just meditsiini ja õiguse õppekavagruppide eest.
• Kuna TTÜ kaalub taasalustada tehnikaõpetajate õpetamist, siis taotletakse kaasvastutust õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste valdkonnas, mille eest praegu vastutavad Tartu ja Tallinna Ülikool.
• Oluline on aga see, mida Tartu Ülikool ei käsitle oma kirjas ministeeriumile. Nimelt ei maini TÜ ajakirjanduse ja infolevi, psühholoogia ja sotsioloogia õppekavagruppe, mille eest TÜ praegu vastutab. Samas Tallinna Ülikooli kirjas seisab, et nemad sooviksid neis valdkondades võtta kohustuse õpetada ning on toonud välja lehekülgede viisi põhjendusi ning eelarvekalkulatsioone, mis näitavad, mille poolest on Tallinna Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia ning sotsiaalteaduste õppekavad kõrgel tasemel ja arenevad.

Nende ettepanekute kohaselt, mis ülikoolid praegu ministeeriumile tegid, on ilmselt oodata tuliseid arutelusid ja õppevaldkondade ümberjagamist peamiselt sotsiaalteadustes Tartust Tallinna poole, kuid huvitavaks kujuneb ilmselt ka TTÜ ja TÜ vaheline jagamine meditsiini ja õigusteaduse osas.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro tõi ERRi raadiouudistele põhjenduseks, miks Tartu Ülikool peab jätkama teatud valdkondades vastutuse hoidmist, teadus- ja õppetöö omavahelise seotuse.

"Kui me vaatame Tartu Ülikooli teadlaste välispublikatsioone või ka koostööd ettevõtetega, siis näeme, et väga paljudes vastutusvaldkondades olemegi Eesti parimad. Ja öelda, et me peaksime lihtsalt vabatahtlikult ühe või teise õppekava kinni panema, tundub ju tegelikult absurdne ja arulage."

Seega ei soovi ka Tartu Ülikool ühestki vastutusvaldkonnast loobuda.

Riikliku vastutuse puudumine ei tähenda muidugi seda, et õppekava tuleks kohe sulgeda. Tõestus ongi Tallinna Ülikoolis, aga ka näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis. Mõlemad õpetavad õigusteadust, ehkki vastutust kannab ja seega saab ka selle eest raha Tartu Ülikool.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütleb, et ilmselt pole rahastamise meede veel korralikult tööle hakanud.

"See on jõudnud toimida ühe aasta. Ja kui tugevasti ta mõjutab, seda me hakkame alles nägema. Nii et kohe võib-olla ei peaks hakkama sinna juurde keerama. Väga tugevaks ei peaks oma stimuleerivate või karistavate meetmetega ka minema."

Kõik osapooled nõustuvad, et igasugune dubleerimine pole tingimata halb. Näiteks informaatika ja infotehnoloogia valdkonnas võiks spetsialiste rohkemgi välja koolitada ja selle tarbeks on vastutusvaldkond ka ära jagatud. Praegu jagub sellest nii Tartu Ülikoolile kui Tallinna Tehnikaülikoolile, kuid oma osa tahab ka Tallinna Ülikool.

Aga näiteks keskkonnakaitsjaid õpetatakse Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul liiga palju.

Tema sõnade kohaselt on keskonnakaitses erinevates ülikoolides õppureid palju, kuid neid erialasid, kus rakenduslikke lahendusi pakutakse, on väga vähe õppureid.

Dubleerimine ei suurenda alati tudengite huvi

Siin tuleb aga mängu kummaline paradoks. Nimelt on levinud arusaam, et kui mitmel pool õpetatakse sarnast eriala, siis soodustab see ületootmist. Samas, kui mõne eriala vastu on huvi väike, ei pruugi selle dubleerimine õpilaste huvi kasvatada.

Hendrik Voll rääkis tehnika erialade näitel, et nende mitmesse ülikooli viimine võib pigem kahjuks tulla.

"Kui me nüüd hakkame seda vastutusvaldkonda jagama – need vähesed huvilised veel kahe koha peale ära jagada – siis lõppkokkuvõttes peame hakkama siin midagi väga hakkima ja kinni panema. See küll väga hea mõte ei ole."

Las ministeerium otsustab

Kokkuvõtteks, probleeme tajuvad kõik, ehkki pisut erineva nurga alt. Aga enda vastutusvaldkonda jagada või veel enam sellest teise ülikooli kasuks loobuda, ei taha keegi. Ja niimoodi on läbi aastate ummikusse jooksnud mitmeid ülikoolide vahelisi läbirääkimisi.

Lõpuks jõuab pall haridus- ja teadusministeeriumi lauale. "Ülikoolid peavad olema algselt kaasatud, aga noh, keegi peab selle otsuse ära tegema, sest ülikoolid omavahel selliseid suuri põhimõttelisi otsuseid ei tee. Proovisime Tehnikaülikooli poolt, aga ei tulnud midagi välja," kirjeldas Voll.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütleb, et haridus- ja teadusministeerium töötab selle kallal. Ehk tõenäoliselt toovad järgmisel aastal kehtima hakkavad halduslepingud olulisi muutusi.

"Me kavatseme oma näpud taha ajada nendele suurematele probleemidele, mida me tajume. Kasvõi inimeste ületootmine. Ja sõltumata sellest, kas meil ülikoolidelt tuleb vastavaid ettepanekuid või ei tule."

Kogu teema on tõstatunud põhjusel, et järgmiseks aastaks peab riik sõlmima ülikoolidega uued halduslepingud ja selleks puhuks uuriti, missugustest vastutusvaldkondadest on ülikoolid valmis loobuma.