Tallinna Ülikool sai hiljuti haridus- ja teadusministeeriumist ettepaneku, mis ütleb: "Õiguse õppekavagrupis jääb ainuvastutus Tartu Ülikoolile. Oleme seisukohal, et teised ülikoolid ei tohiks kasutada riigi poolt eraldatava tegevustoetuse vahendeid õiguse õppekava grupis tasuta õppe pakkumiseks."

Tallinna Ülikooli inimõiguste professori Mart Susi sõnul mõjuks õigushariduse koondamine ühte ülikooli akadeemiliselt laastavalt. Ülikool on pöördunud toetuse leidmiseks nii justiitsministeeriumi kui ka politsei- ja piirivalveameti poole.

"Me tegelikult elame kodanikuühiskonnas, kus ei ole sellist olukorda, et riigiasutus, antud juhul ministeerium, võib oma suva järgi käskida ja keelata," sõnas Susi.

Kuivõrd ministeeriumi läbirääkimised on mitmete punktide osas ülikoolidega veel laual, siis avalikult neid väga kommenteerida ei soovita. Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütleb, et ministeerium soovib luua selgust Eesti ülikoolidele seatud vastutusvaldkondades.

"Kogu selle protsessi eesmärk on see, et parandada kõrghariduse õppevastavust tööjõuturu vajadustele, sealhulgas siis vähendada ületootmist seal, kus taju on, et see on liiga suur ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas," sõnas Reimand.

Tegelikult jääbki segaseks, milliste meetmetega haridus- ja teadusministeerium oma soovi täide viia plaanib, sest iseenesest on ka praegu õigusõppe ainuvastutus Tartu Ülikoolil.

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks, kes pooldab plaani õigusteadust vaid Tartus õpetada, selgitab, et riik tahab rahastamise seada vastavusse vastutusvaldkondadega.

"Piltlikult öeldes antakse praegu ülikoolidele üks pott raha ja ülikoolid ise otsustavad, mida nad õpetavad. Nüüd riik tahab öelda, et me hakkame ka raha jagama vastutusvaldkondade järgi ja see on nüüd muudatus."

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand aga ütleb, et ka see ei vasta tõele, sest "vastutusvaldkondadesse kuuluvate üliõpilaste arv on üks tulemusindikaator, aga see ei tähenda, et väljaspool vastutusvaldkonda midagi õpetada ei tohi või ei saa või et see oleks rahastamata."

Niisiis on segadust palju. See, kas ja kuidas õnnestub ministeeriumil kõrgharidusmaastikku korrastada ja seda mitte ainult õigusteadustes, peaks selguma hiljemalt aasta lõpuks.