Maailma tuliseima pipra söömine viis arterite ahenemiseni ja tekitas pöörase peavalu ({{commentsTotal}})

Carolina reaper on tuhandeid kordi tugevam kui suurem osa argikasutuses olevaid pipraid.
Carolina reaper on tuhandeid kordi tugevam kui suurem osa argikasutuses olevaid pipraid. Autor/allikas: SWNS.com

Maailma kõige tulisemat pipart söönud mees pöördus New Yorgis väljakannatamatute äkkpeavalude tõttu haiglasse. Kuigi vürtsika toidu söömine võib teaduskirjanduse põhjal ka tervisele kasu tuua, pole see siiski üheselt tõestatud.

Muus osas täiesti terve 34-aastane patsient sattus arstide hoole alla paar päeva pärast piprasöömisvõistlusel osalemist. Mehel õnnestus neelata alla terve Carolina Reaperi kaun. Sort on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui maailma kõige tulisem pipar. Scoville'i skaalal mõõdetuna küündib selle tulisus keskmiselt peaaegu 1,6 miljoni ühikuni. Jalapeñode ja Tabasco kastmete vastav näitaja on kõigest 5000 ühikut.

Mees nentis arstidele, et hakkas esimest korda hingeldama juba vahetult pärast pipra söömist. Lisaks tõi tema kaela ja kolju tagaossa minutiks terav valu. Tavaliselt saavutavad tugevad äkkpeavalud oma haripunkti 60 sekundi jooksul. Mõnikord kaasneb nendega peapööritus, oksendamine, palavik ja krambid. Samas võivad olla need ka märk tõsisemast haiguslikust seisundist nagu ajuverejooks, pea- ja seljaajuvedeliku lekkimisest või bakteriaalsest nakkusest.

Patsient ei pidanud seda aga esialgu millekski. Enne erakorralise meditsiini osakond pöördumist tabasid teda äkkpeavalud vähemalt kaks korda, tõenäoliselt rohkem. Esialgsel vaatlusel ei leidnud arstid midagi ebatavalist, mis oleks viidanud tõsisemale tervisehädale. Teadlased märkasid ajju verd toimetavate arterite ja väiksemate veresoonte ahenemist alles kompuutertomograafiga tehtud piltide üksikasjalikumal uurimisel.

Ametlikult diagnoositi mehel pöörduv ajuveresoonte ahenemise sündroom. Nimele vastavalt on see pöörduv ehk ei tekita püsivaid kahjustusi. Samas pole päris kindel, miks kiirendab sellest taastumist vähemalt näiliselt teatud ravimite või isegi narkootikumide võtmine.

Teaduskirjandust põhjalikumalt uurides nentisid arstid eesotsas Satish Boddhulaga, et tegu on esimese korraga, kui sündroomi tekkimist on seostatud ülikuuma pipra söömisega. Teisalt on viinud ligikaudu tuhat korda leebema Cayenne pipra söömine teadaolevalt veresoonekrampide ja mõnel juhul isegi infarktini. Rohkem on valmistanud see probleeme pipral põhinevate kaalu langetamiseks kasutatavate toidulisandite võtmisel.

Juhtumit kirjeldati ajakirjas BMJ Case Reports.

Kapsaitsiiniga saledaks?
Varasemate uuringute põhjal stimuleerib kapsaitsiin sümpaatilist närvisüsteemi, mis reguleerib ainevahetusprotsesse. Kapsaitsiini molekulid on täpselt sobiliku kujuga, et panna tööle muidu enam kui 43 °C temperatuurile reageerivad retseptorid TRPV1, mis asuvad rakkude pinnal. Ajju selle mõjul saadetavad signaalid tekitavad omakorda valureaktsiooni. Selle mõjul tõmbavad inimesed näiteks pikemalt mõtlemata käe eemale kuumast pliidist.

Ühendi mõjul valmistab keha end ka ette vastavalt oludele põgenemiseks või vastase võitlemiseks. Süda hakkab kiiremini tööle, hingamine kiireneb ja lihastesse valgub rohkem verd. Tarvilikku energiat ammutatakse selleks rasvast. Just selle loogika alusel peaksid toimima kapsaitsiini sisaldavad kaalu langetamise tabletid ja vürtsised toidud. Hüpoteesi toetavad hiirtega tehtud katsed. Ühtaegu kapsaitsiini ja rasvarikast toitu sisaldavat toitu söönud närilised kaalus juurde ei võtnud. Küll tegid seda ainult rasvasel toidul elanud hiired.

Kapsaitsiini mõju on pandud proovile ka ülekaaluliste inimestega tehtud katsetes. Seal on jäänud ühendi mõju tagasihoidlikumaks. Näiteks ühes taolises 2010. aastal tehtud katses kahtlustati, et inimesed ei talu kapsaitsiini massiühiku sama hästi kui närilised ja tekitab kõhuhädasid isegi väikeses koguses. Seega tuleks saada kapsaitsiin otse rasvarikaste rakkude lähedale, mis aitaks ennetada ka võimalikke kõrvaltoimeid. TRPV1 retseptoreid leidub suurema osa keharakkude pinnal.

Valuga valu vastu
Teiselt poolt on uuritud kapsaitsiidi ka kui võimalikku looduslikku valuvaigistit. Loogika on lihtne. Kui tekitada tugevat valu järjepanu piisavalt kaua, koormab see üle ajule valust teadaandva süsteemi. Piltlikult põleb pirn liigse elektrivoolu toimel läbi. TRPV1 retseptor ei suuda enam täita oma tavapärast ülesannet. Taolisele järeldusele jõuti 2015. aastal ilmunud töös.

Praktiliselt võiks sellest uurimuse autorite sõnul kasu näiteks liigesvalude ja artriidi sümptomite leevendamisel. Hädaga käib tihti kaasas krooniline valu. Haigele kohale kapsaitsinti sisaldava kreemi määrimine võiks muuta kehapiirkonna selle tundmiseks piisavalt tummaks. Samas nentisid teadlased samas töös, et kreemi ei pruugi tungida selleks piisavalt sügavale. Seeläbi võiks olla rohkem kasu aine süsti või plaastrite abil manustamisest.

Mitte päris „ülitoit“, aga...
Kapsaitsiini kõrvale jättes võib maitselt leebemate piparde söömine siiski inimestele kasuks tulla. Nii magusad kui ka tulised piprad sisaldavad suhteliselt suures koguses A- ja C-vitamiini, mineraalaineid ja antioksüdante. Teisest küljest näivad piprad vähemalt katseklaasil pärssivad haigustekitajatest bakterite kasvu, jättes rohkem ruumi neutraalsetele või isegi kasulikele bakteritele. Soolestiku sisemuses ei pruugi olla seos sama sirgjooneline.

Vürtsika toidu võimalikule kasulikule mõjule on viidanud mõned epidemioloogilised uurimused. Näiteks leiti 2015. aastal ilmunud seitsme aasta vältel poole miljoni hiinlase elukäiku jälginud töös, et nädalas 6–7 korda vürtsist toitu söönud inimesed surid võrreldes seda vaid korra nädalas teinutest 14 protsenti harvem. Värskeid tšillid eelistanud inimesed surid harvem südamehaigustesse ja vähki. Seos ei pruugi olla aga põhjuslik. Tšillit ja vürtsikaid toite söönud hiinlased võisid toituda lihtsalt tervislikumalt.

Kokkuvõtlikult võib seega piparde ja vürtsika toidu söömisel olla siiski tervikuna kasulik mõju. Ent nagu viitavad üksikud hoiatavad juhtumid ja terviserikked, tasub kõigega piiri pidada. Seda vaatamata ülipiparde tekitatava mõnutunde ulatusest.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: