Analüüs: vajaduspõhised õppetoetused hariduses on ajale jalgu jäänud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Viis aastat jõus olnud vajaduspõhiste toetuste maksmise süsteem kõrghariduses on ajale jalgu jäänud, selgus haridusministeeriumi analüüsist.

Ülevaatamist vajaks nii süsteem ise, kui ka summad, mida vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele makstakse. Neid seisukohti toetab ka üliõpilaskondade Liit.

Kui alustada sellest, mis on vajaduspõhiste toetuste puhul hästi, siis on see fakt, et Eestis saab õppetoetust ligikaudu neljandik kõigist üliõpilastest. Mitmetes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides saab toetust kümnendik.

Aga summad ei kannata üliõpilaste endi sõnul kriitikat. Maksimaalne vajaduspõhine toetus on 220 eurot, minimaalne aga 75 eurot.

"Ühiselamus on hind näo kohta 100-110 eurot, seega pool läheb puhtalt elamiskuludeks ja 100 eurot toidule kulutada tundub vähemalt mulle utoopiliselt väike summa," ütles üliõpilaskonade liidu juht Britt Järvet.

Haridusminister Mailis Reps ütles, et toetus samaks jääda ei saa ning tuleks kaaluda perioodilist läbivaatamist või siduda see eladuskallidusega. "Et ta ei jääks selliseks jäigaks summaks, mis ühel hetkel tegelikult kulusid ei kata."

Praegu on kuni 25-aastaste tudengite sissetulek seotud tema pereliikmete ehk vanemate ja õdede-vendade sissetulekuga. Ministeerium nõustub, et ka selle süsteemi jätkusuutlikkus vajab põhjalikumat arutelu.

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: