Võõrkeelt saab emakeele tasemele lihvida alustades õppimist enne 10. eluaastat ({{commentsTotal}})

Inglise keele õppesari
Inglise keele õppesari "Muzzy" lastele: saatejuht Maarit Abramson, Maria Ait, Maarja Üüde, Jim Ashilevi. Autor/allikas: Toomas Tuul

Täiskasvanuna on võõrkeelt õppida keerulisem kui lapsena. See tõik on pannud teadlasi uurima, millise vanuseni omandavad lapsed keelt paremini kui täiskasvanud. Tuleb välja, et lastel on ses osas edumaa 18. eluaastani, kuid native speakeri ehk emakeelena kõneleja tasemel keele õppimiseks peab õpinguid alustama siiski oluliselt varem.

MIT teadlaste värske uuringu kohaselt on lapsed osavamad omandama võõrkeele grammatikat 17. või 18. eluaastani. Kuid selleks, et saavutada võõrkeeles emakeelena räägitav tase, peab keeleõpinguid alustama enne 10. eluaastat.

“Me ei näe, et võõrkeele omandamises emakeele tasemel oleks eriti suur vahe nende laste vahel, kes õppisid inglise keelt imikueast või kes alustasid õpingutega kümneselt,” selgitas uuringu üks juhtivautor Joshua Hartshorne.

Need, kes alustavad keeleõpinguid 10. ja 18. eluaasta vahel, omandavad keele samuti kiiresti, kuid neil on vähem aega, et saada vilunud kõnelejaks, sest pärast 18. eluaastat hakkab uue keele õppimise võime vähenema.

Ebatavaliselt suur hulk uuritavaid

Joshua Hartshorne’i juhitud uuringu teeb eriliseks selle meetod. Nimelt on sellisel moel keele omandamist olnud seni väga keeruline uurida, kuna see võtab palju aega – peavad katsealused ju omandama keele ning nende edenemist peab olema võimalik aastate jooksul mõõta. Selleks oleks lisaks pikale ajaperioodile vaja ka päris suurt hulka inimesi, mis teeks kogu uuringu mahult hoomamatult suureks.

Teadlased arvasid, et laboritingimustes saaks seda uuringut teha suuremal hulgal inimestel ning lühema aja jooksul. Hartshorne’i uurimisrühm kutsuski lapsed ja täiskasvanud laborisse, õpetas neile teatud keelekomponente, kuid katse ebaõnnestus.

Nimelt selgus, et täiskasvanud õpivad sellistes laboritingimustes kiiremini kui lapsed. Hartshorne selgitas seda asjaoluga, et keelt omandataksegi sageli loomulikus keskkonnas ja pikema aja vältel.

Seega pidid teadlased leidma uue meetodi. Ja selleks võtsid nad appi interneti ja arvuti. Neil oli vaja poolt miljonit inglise keelt teise keelena kõnelevat inimest. Nad panid kokku testi, kus inimesed pidid hindama lausetes grammatika- jt keelevigu. Inimesed saadi testi lahendama aga Facebooki abil – populaarne test “Which English?” levis väga kiiresti ning teadlaste soovitav pool miljonit, tegelikult rohkemgi: 669 498, katsealust sai andmestikuks kokku mõne nädala jooksul.

Testi käigus esitati väiteid, millele vatajad pidid vajutades õigele pildile. Autor: gameswithwords.org

Seejärel võrdlesid teadlased suurt hulka erineva inglise keele tasemega inimeste tekste ning kõrvutasid neid inimese vanusega ning ajaga, mil nad hakkasid keelt õppima.

Sealjuures eristasid teadlased neid, kes asusid inglise keelt õppima keelekursustel või koolis ning need, kes õppisid keele ära näiteks teise riiki kolides. Samuti oli oluline vaadata, millal alustas inimene keele õppimist ja millal hakkas ta iseseisvalt rääkima.

Ja nii saidki MIT teadlased vastuse pikka aastaid üleval olnud hüpoteesile ja uurimisküsimusele: jah, lapsed omandavad keelt kiiremini kui täiskasvanud ning võõrkeele grammatikat omandatakse hõlpsasti kuni 18. eluaastani.

Täiskasvanud ei pea nüüd muretsema, et nemad enam uusi võõrkeeli omandada ei suuda. Vastupidi, võõrkeele õppimine täiskasvanueas parandab kognitiivset võimekust. Küll aga ei suuda täiskasvanud üldjuhul omandada uut võõrkeelt emakeelena kõnelejete tasemel, selleks peaks alustama keeleõpinguid enne 10. eluaastat.

Uurimus ilmus ajakirjas Cognition.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: