"Loomulikult on see pukseerimisoperatsioon kavandatud ammu ja väga hästi läbi mõeldud, tehtud väga sügav riskianalüüs ja kõik muu, valitud ajad, millal liikuda jne. [...] Ma ei näe, et siin oleks mingisugust ohtu võrreldes kõige tavalisema pukseerimisoperatsiooniga. Seda enam, et tuumakütust ei ole. Mina küll ei näe mingisugust ohtu laevaliiklusele ega keskkonnale," laiendas Raudsalu saates "Terevisioon".

Ujuva tuumajaama sihtpunktiks on Murmansk, kuhu jääb see terveks aastaks. Polaarjoone taga asuvas sadamalinnas laaditakse jaama muu hulgas tuumakütus, seal toimub ka selle täiendav häälestamine.

"Ilmselt tunduvalt keerulisem operatsioon saab olema järgmise aasta suvel, kui see viiakse läbi arktilise jää ja põhja-meretee Ida-Siberi merre Peveki linna," nentis lektor. Lisaks jääle muudavad seda keerukamaks piirkonnas asuvate väinade madal veetase ja rasked navigatsioonitingimused.

Laiemas plaanis pidas Raudsalu ujuvate tuumajaamade ehitamist heaks ideeks. "See on päris nutikas värk. Sellised laevad saab viia näiteks Siberi jõgedele, kus muidu energiaallikaid ei ole. Pevekis hakkab see andma voolu ja sooja," sõnas lektor.

Kuigi linna elanike arv jääb alla 50 000, asuvad selle lähedal suured vasemaardlad. Samuti on tarvis asendada piirkonda seni energiaga varustanud tuumajaam. Teise kasutusvõimalusena tõi Raudsalu välja avamerel asuvate naftaplatvormide elektriga varustamist.