Pesitsusaladele suunduvad haned kahjustavad rändepeatustel kultuurheinamaid ({{commentsTotal}})

Hanekahjude vähendamiseks soovitavad Norra teadlased viivitada kevadel kõrrepõldude kündmisega, sest need on hanedele atraktiivsed peatuspaigad.
Hanekahjude vähendamiseks soovitavad Norra teadlased viivitada kevadel kõrrepõldude kündmisega, sest need on hanedele atraktiivsed peatuspaigad. Autor/allikas: Flickr/Stevie Smith

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele.

Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas.

Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Selleks nn tankimiskohaks sobib suurepäraselt põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik.

Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

Viimastel kümnenditel on sügisese hanejahi tulemusel Norras Teravmägedel pesitsevate ning Taanis, Belgias ja Hollandis talvitavate lühinokk-hanede (Anser brachyrhynchus) arvukus langenud. Kuid nende arvukus on jätkuvalt suurem põllumeeste taluvuspiirist.

2016. aastal loendati 74 000 lühinokk-hane, mis on viiendik rohkem kahjude vähendamiseks soovituslikust 60 000-st. Norra põllud asuvad lühinokk-hanede rändetee keskel ja on hanedele sobilikud peatuskohad.

Kui suurt kahju põldudel peatuvad haned tekitavad?

Sõltuvalt asukohast ja haneliigist on hinnangud erinevad.

Kesk-Norras, kus aprilli teisest poolest mai keskpaigani peatub peaaegu kogu Teravmägedel pesitsev lühinokk-hanede asurkond, uuriti neljal järjestikusel aastal kevadrändel olevate lühinokk-hanede tekitatud kahjusid aladel, kus kasvatatakse heina kariloomadele mõeldud silo valmistamiseks. Selleks eraldati varakevadel, enne hanede saabumist heinamaadel osa väiksemaid alasid võrguga, et piirata seal hanede toitumist, ning võrreldi muutusi hanedele ligipääsetavate aladega.

Kogutud andmed näitasid, et sõltuvalt aastast ja heinamaast varieerus kahjude määr oluliselt.

Katsealadelt lühinokk-hanede väljaheiteid loendades – meetod, mida kasutatakse hanekahjustuste hindamiseks – selgus, et võrguga eraldatud aladel oli hanerohketel põldudel kahjustusi 75–78% vähem ja esimene niide 31% suurem, kuid samas ei mõjutanud kahjustused sama ala teise niite saagikust.

Väheste hanekahjustustega põldudel puudusid võrguga eraldatud aladel hanekahjustused aga sootuks.

Tulemused näitasid ka, et teatud piirkonnad on hanedele meelepärasemad ning seetõttu kannavad mõned põllumehed teistest oluliselt suuremaid kahjusid. Seda arvesse võttes oleks võimalik rakendada senisest tõhusamaid toetusmeetmeid – Norra põllumehed ei ole praeguste toetusmeetmetega sugugi rahul –, kuid meetmete rakendamise teeb keerukaks kahjustuste erinevus aastate ja heinamaade vahel.

Uuringu autorid pakuvad kahjustuste vähendamise meetmena välja kõrrepõldude kevadkünniga viivitamise, sest sellised alad on hanedele atraktiivsed ja võivad hanesid tärkavalt heinamaalt eemale meelitada.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: