Haruldane mineraal munakoorel pehmendab lööke ({{commentsTotal}})

Suur-ühiskäo munade värvus muutub haudumise käigus. Vasakul on värske muna, keskmised on osaliselt hautud munad, parempoolselt munalt on vateriidi kiht eemaldatud.
Suur-ühiskäo munade värvus muutub haudumise käigus. Vasakul on värske muna, keskmised on osaliselt hautud munad, parempoolselt munalt on vateriidi kiht eemaldatud. Autor/allikas: Flickr/Sheau Torng Lim ja Christina Riehl.

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks.

Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist kõige tavalisem. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid. Neist ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest. Vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.

Ligi 40 aastat tagasi avastati, et õhuke vateriidi kiht katab pelikanide, suulade, madukaelte ja mõningate kägude munakoort, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas. Arvati, et kiht kaitseb loodet kahjulike bakterite sissetungi eest ning võib haude ajal, mil vanalind pidevalt mune pesas kohendab, toimida lööke summutavana.

Kas see ka tegelikult nii võib olla, uuriti Panamas pesitsevate suur-ühiskägude (Crotophaga major) munade abil.

Suur-ühiskäo emaslinnud võivad muneda mitmekesi ühte pessa kuni 15 muna ja seega on haudumise ajal suure hulga munade kohendamine raskendatud – munad põrkuvad märkimisväärse jõuga teineteise vastu.

Seni oli teada, et vateriidi kihi kulumise järgi hindavad linnud munade haudeastet ja ennustavad ette koorumise aega, sest algselt valge puuderja kihi alt paljastub haudumise lõpuks kulumise tulemusena suur-ühiskäo munade türkiissinine värv. Kägudele on iseloomulik märksa lühem haudeperiood, kui teiste sama suurte munadega linnuliikidel – 30 grammisest munast koorub poeg vaid pärast 11-päevast haudumist.

Mõõtmised näitasid, et munakoorte tugevus ei sõltunud vateriidi kihi olemasolust, kuid selle mineraaliga kaetud koored olid kuni 28 μm paksemad.

Kuna pärast munade kokkupõrgete jäljendamist mõõdeti vateriidi kihil vaid 1 μm sügavusi löögijägi, mis on märgatavalt väiksem kihi 8–28 μm kogupaksusest, lubab selline mikroskoopiline kõks arvata, et vateriidi kihil võib tõepoolest olla munakoort löökide eest kaitsev toime.

Siiski jääb õhku küsimus nähtuse universaalsusest.

Näiteks pelikanide ja suulade kurnad on väiksemad ning haudumise ajal ei põrku munad nii tugevasti kokku – ning ei ole alust arvata, et munadel oleva vateriidi kihi esmane roll on kaitsta löökide eest.

Edasised uuringud peaks selgitama, kuivõrd tõhusalt kaitseb kiht arenevat loodet patogeenide eest, kuna on teada, et vateriit võib katta munakoore poore takistamata seejuures munas areneva loote hingamist.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: