Tartu observatooriumi vanemteadur Antti Tamm viitab märtsi-aprilli Horisondis, et eelmise aasta detsembris sai allkirjad üks Eesti teadusmaastiku jaoks olulise tähtsusega koostöölepe. Nimelt hakkavad Tartu observatooriumi kosmoloogid osalema uudset tüüpi astronoomilises vaatlusprojektis J-PAS.

Selle lühendi taga peituva inglisekeelse nime eestikeelne vaste kõlaks umbes nii: Javalambre kiirenevalt paisuva universumi astrofüüsikaline vaatlusprogramm. Projekti käigus on kavas kaardistada sadade miljonite galaktikate asukohad ja muud omadused, peamiselt ainejaotuse ja tumeenergia ajalise arengu uurimiseks.

Selleks otstarbeks on Hispaanias asuvale 2020 meetri kõrgusele Javalambre mäele püstitatud observatoorium, mille suure vaateväljaga peateleskoop kasutab galaktikate spektrite saamiseks omapärast vaatlustehnoloogiat – iga taevaala vaadeldakse läbi viiekümne kahe kitsasribafiltri, saades seeläbi iga kaamera piksli (ja seega ka iga vaatevälja jääva objekti) kohta madala lahutusega spekter.

Edasine on juba standardne: automaatsed algoritmid kõrvutavad spektrit erinevate võimalike spektritüüpidega ning leiavad (galaktikate puhul) objekti eemaldumise kiirusest tuleneva punanihke, mis annab teadlastele hinnangu objekti kauguse kohta. Galaktikate kauguseid ja taevakoordinaate teades ongi võimalik kätte saada ainejaotuse kolmemõõtmeline kaart.

Kaardilt paistvad struktuurid on sündinud tumeaine gravitatsioonilise tõmbe- ja tumeenergia tõukejõu vahelises vägikaikaveos ning nende struktuuride analüüs annab seega ka infot tumeaine ja tumeenergia kohta.

Eestlaste panus vaatlusprojektis J-PAS ei saa olema vaid andmete järelanalüüs. Meie teadlased on projektis õla alla pannud ka programmeerimise, andmevoo korraldamise ja finantsilise poole pealt.

Salapärase tumeaine olemuse uurimisest ja sellestki, kas see võib põhjustada inimestel vähki, saab pikemalt lugeda varakevadisest Horisondist.